Roomet Sõrmus • 5 oktoober 2010

Põllumajandus on august välja ronimas

Põllumajanduses iseloomustasid 2009. aastat halvad uudised piimasektorist. Piima hind hakkas langema juba 2008. aasta alguses, kuid 2009. aasta esimesel poolel oli toorpiima kokkuostuhind sisuliselt vabalanguses, jaanuari 3,8 krooni asemel maksti juulis piima eest napid 3 krooni (siin ja edaspidi hinnad ilma käibemaksuta).

Piimaturu stabiliseerimiseks ostis Euroopa Komisjon 2009. aastal sekkumisladudesse kokku 76 000 tonni võid ja 257 000 tonni lõssipulbrit. Alates 2009. aasta oktoobrist hakkas piima kokkuostuhind Eestis vaikselt tõusma. Selle aasta alguseks oli kokkuostuhind jõudnud 4 kroonini, septembris maksti piimatootjatele umbes 4,7 krooni piimakilo eest. Võrreldes möödunud aasta septembri madalseisuga on toorpiim kallinenud 52%. Siiski pole praegu piimatootjatele makstav hind veel 2008. aasta alguse kõrgtasemel, mil tööstused ostsid piima kokku 5,26 krooniga.

Möödunud aastal oli turuolukorda arvestades Eestis piima liiga palju ning tööstuste huvi selle vastu leige. Tänavu sai selgeks, et vähemalt ajal, kui piimatoodete maailmaturuhinnad tõusevad, saavad ka Eesti põllumeeste ühistud natuke turgu mõjutada. Iga päev viiakse Leetu umbes 12% Eesti toorpiimast, mis on põllumeeste ja tööstuste jõuvahekorda suutnud tasakaalustada. Esimest korda pärast ELiga liitumist tõusis Eesti piima kokkuostuhind euroliidu keskmise lähedale - suurepärane tulemus, kui arvestada, et seni oleme Läti ja Leeduga ikka tabeli viimaste kohtade pärast heidelnud.

Möödunud aasta piimandussektori kriis peegeldub ilmekalt ka Äripäeva põllumajandusettevõtete edetabelis - peaaegu kõik kahjumitabeli tipus olevad ettevõtted tegelevad piimatootmisega.

2009. aasta polnud ka teraviljasektorile meelakkumine. Toidurukki kokkuostuhind oli möödunud sügiseks langenud 1,1 kroonile ja toidunisu eest maksti vaid 1,7 krooni. Praeguseks on rukki hind tõusnud 2,3 kroonini ja toidunisu eest makstakse 2,9 krooni.

Äärmiselt ebasoodsad olud maailma teraviljakasvatuspiirkondades on turgu täiesti ettearvamatult muutnud. Veel kevadel teraviljaturgude olulist tõusu ei ennustatud ning põllumehed olid põllule minnes üsna pessimistlikud. Turuanalüütikud soovitasid külvata rapsi, enam-vähem normaalset hinda ennustati ka kõrge kvaliteediga toidunisule.

Statistikaameti andmetel on tänavune teravilja keskmine saagikus 7,5% ja kogusaak 14,2% mullusest väiksem. Eriti järsult vähenes rukkisaak - võrreldes möödunud aastaga vähenes rukki saagikus hektarilt 14% ja kogusaak 24,6%. Ka rapsi saagikus vähenes 15%.

Kuigi suvel tundus, et tuleb suhteliselt korralik aasta, siis kokkuvõttes tegi pikalt kestnud kuumus saagile kahju. Kindlasti mõjutas saagikust ka eelmise aasta keeruline olukord teraviljasektoris. Krooniline rahapuudus sundis kokku hoidma väetiste pealt.

Augusti keskpaigani olid vilja koristustingimused head, kuid siis hakkas sadama, mis omakorda mõjus halvasti vilja kvaliteedile ja ka saagile. Hinnanguliselt suudab Eesti siiski sellel aastal 100% tagada toidunisuvajaduse, kuid vajaminevast toidurukkist tuleb ilmselt 1/3 juurde importida. Väga palju oli veel enne saagi salve saamist eellepingutega ära müüdud rapsi, kehva saagi tõttu on aga lepingute täitmine kujunenud paljudele probleemiks.

Oluliselt on tõusnud ka söödavilja hinnad, see tähendab, et piima- ja lihatootmine läheb kulukamaks. Piimatootmiseks vajaliku rapsikoogi hind on mulluselt 2,6 kr/kg tõusnud 3,8 kr/kg, söödamaisi ostetakse möödunud aasta 2,4 krooni asemel 3,6 kr/kg, sea- ja veisekasvatuseks vajaliku söödaodra hind on tõusnud 1,3 kroonilt 2,4 kr/kg. Kui põllumajandussaaduste turuhinnad tõusevad, siis on juba seaduspärasuseks kujunenud, et tõusmata ei jää ka väetiste, taimekaitsevahendite, kütuse jms hinnad.

Äripäeva põllumajandustootjate 2009. aasta edetabelist jääb silma, et tipus on sea- ja linnulihatootjaid. See on loogiline, sest teravilja hinnad olid mullu madalad ja lihaturul olulisi vapustusi polnud.

Eesti lihasektorit iseloomustab tõsiasi, et paljud Eesti sead reisivad Venemaale ja ilmselt kõrgemate toetuste tõttu odavam sealiha tungib ELi liikmesriikidest meie turule. Eesti sealiha ekspordihind Venemaale selle aasta alguses küll oluliselt langes (peamiselt imporditollide suurenemise tõttu), kuid praegu makstakse meie sigade eluskaalu kilo eest seal jälle umbes 20 kr, Eesti siseturul ulatub hind 16 kroonini. Nüüd on tulnud juba esimesed signaalid, et jõusööda hinnatõus vähendab oluliselt sealihatootmise tulusust.

Kui Äripäeva põllumajandusettevõtete edetabelis firmade mullused kasumid ja kahjumid liita, siis tulemus on miinusmärgiga. Viimasel ajal tõusnud turgudelt saadavast rahast lapitakse mulluseid kahjumeid.

Hetkel kuum