Statistikaameti andmetel tõusid hinnad tänavu septembris võrreldes augustiga 0,8 protsenti ning eelmise aasta septembriga võrreldes 4 protsenti. Euroalal kiirenes inflatsioon esialgsel hinnangul septembris aastases võrdluses 1,8 protsendini, mis on selle aasta kõrgeim.

Toidu ja jookide kallinemine põhjustas septembris inflatsiooni kiirenemise. Hinnatõusu taga on peamiselt rahvusvahelistel turgudel toimuv, mis Eesti majanduse väiksuse ja avatuse tõttu tähendab, et väliskeskkonna hinnamuutused kanduvad jaehindadesse kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kasvav tarbimine ning kehvadest ilmastikuoludest tingitud saagikuse vähenemine on mitmel pool maailmas kaasa toonud hinnasurved. Välismõjude tõttu kallines kohv kuuga 13 protsenti. Saagikus oli tavapärasest väiksem ka Eestis, mistõttu jäi aiasaaduste odavnemine augustis ja septembris väiksemaks kui varasematel aastatel, teatas rahandusministeerium.

Tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine aasta alguses jõudis septembris lõplikult hindadesse. Lisaks mõjutas tarbijahindu riietuse ja jalatsite ning gaasi kallinemine. Kui esimesel juhul on tegu allahindluste lõppemisega, siis gaasi osas avaldas mõju tõusnud sisseostuhinnad. Hooajalistel põhjustel odavnesid majutusteenused ja väljaspool kodu söömine.

Lähikuudel on inflatsioon kiirenemas toiduainete kallinemise tõttu. Teraviljahinnad on välisturgudel viimastel kuudel oluliselt tõusnud ning piimatoodete eksport on hoogustunud. Viimane omakorda survestab hindu koduturul ning sellega suurendavad piimatöösturid märgatavalt oma kasumimarginaali. Olukorras, kus sisenõudlus on veel nõrk ning sissetulekud langevad, võib marginaalide suurendamine viidata nõrgale konkurentsiolukorrale.