Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallermo: sellist kriisi pole varem olnud

    1992. aastast tegutseva ehitusfirma Estconde-E suurim omanik, kogenud kinnisvaraettevõtja Rein Tallermo kinnitab, et sarnast kriisi ta ei mäleta

    "Sellist kriisi pole varem olnud. See, mis see vene kriis 1998 oli – see oli hoopis teistsugune. Praegu on need numbrid ja hävimised ikka väga suured,“ räägib Tallermo ja viitab ainuüksi sellele, et Estconde-E kaotas Lätis sadakond miljonit krooni. „See läks ju kõik pankadele,“ lisab ta. Samas ei vastanda ta ennast ka pankadele. „Selle kohta öeldakse, et ära võta siis pangast raha,“ märgib ta.
    Tallermo figureeris ka tänavu Äripäeva rikaste edetabeli esimese 300 seas. Just temal koos abikaasa Lea Tallermoga on OÜ RLT Invest kaudu Estconde märki kandvates firmades ja grupiga seotud ettevõtetes suurimad osalused. Teisteks omanikeks erinevates firmades on Mati Karumaa, Rein Kvell, Peeter Soovik ja Angel Andla.
    Tallinna linnapilti on nad kujundanud juba pikka aega. Nende arendatud on nätieks De La Gardie kaubamaja Tallinna südames Viru tänaval, City Plaza büroohoone Tartu maantee alguses, büroohoone Pärnu maantee ääres. Firma on tegev olnud ka Venemaal ning Lätis. Praegugi on veel müügis korterid Kadriorus ja tegelikult paiknevad samas ka edasised arendusprojektid, millega turu taastudes alustada.
    2004. aastal kirjutas Äripäev, et Estconde äriliseks meetodiks on firma kaudu arendused valmis ehitada, ent siis nominaalhinna ja koos kohustustega omanikele müüa. Seetõttu on omanikel erinevates ettevõtetes osalused, mille kaudu varasid hallatakse.
    Estconde-E on aruande kohaselt ka eelmisel aastal omanikele ja partneritele võõrandanud kahe tütarfirma osalused. Üks neist, ECD Investeeringute OÜ, omab Kadriorus kinnistuid, aga ka kohustusi, mis ulatuvad 25,8 miljoni kroonini.
    OÜ Jälgimäe Logistikakeskus tegeles Saku vallas Jälgimäel tootmis- ja laokeskuse arendamisega ja pidi samuti kohustuste poolele kirjutama ligi 30 miljonit krooni.
    Nii ettevõtte juht Angel Andla kui suuim omanik Tallermo räägivad, et tegemist oli müügiga, mida sundisid tagant kohustused. „Siis kui on head ajad, siis pank pakub raha ja kui on rasked ajad, siis korjab ära,“ sõnab Tallermo. 2006-2007 oli Estconde-E-l arvelduskrediiti 70 miljonit. Aastaks 2009 oli sellest alles 15 miljonit krooni. „Ja siis pangad nõudsid, et enam nad ei pikenda arvelduskrediidi lepingut,“ selgitab Andla.
    Kolme nädala jooksul tuli see raha leida. Seetõttu müüdi ka ettevõtted koos kohustustega välja, Estconde-E sai oma raha kätte ning maksis pankadele. Lisaks on Estconde-E omanikud omakorda ettevõttesse raha sisse pannud. „Omanikud otsivad raha ja panevad raha juurde ja otsivad võimalusi, et auke kinni panna. Oi jumal, seal on omanike raha sees nii, et…On ikka pandud jah,“ nendib Tallermo.
    Jamad said alguse Lätist
    Estconde-E sattus võlaprobleemidesse lõunanaabrite juures ebaõnnestunud suurejoonelise kinnisvaraarenduse tõttu.
    2008. aastal olid nad sunnitud maha kandma 300 korteriga valmisehitatud arenduse 15minutilise autosõidu kaugusel Riia kesklinnast. "Me ehitasime selle valmis. Isegi nii, et panime õues roosid kasvama," räägib Andla, kes on ühtlasi Estconde-E juht. Siis tekkisid aga probleemid. "Lätis ei saa müüa enne, kui korterile ei ole ametlikult kasutusluba antud. Paberilt müüki ei ole võimalik teha. Ja juhtus nii, et seal kohalikus omavalitsuses tekkis järjekordne korruptsiooniskandaal ja kogu omavalitsuse juhtkond vahetati välja," räägib Andla ja lisab, et omavalitsuses peatus asjaajamine üheksaks kuuks.
    "Majad olid valmis 2008 aprill, aga me ei saanud müüa,“ räägib ta. Pool aastat hiljem oli aga kõige karmim kriis kohale jõudnud ja turgu enam polnud. Pank hakkas oma osa tagasi nõudma. Lõpuks olidki nad sunnitud kogu projekti Swedbanki nõudel pangale ära andma vaid ühe lati eest. Saadud kahju ligines 100 miljoni kroonini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Pangaaktsiad tirisid Balti börsiindeksi miinusesse
Täna enimkaubeldud aktsiate LHV ja Šiauliu Bankase taandumine viis 1,23 protsendiga miinusesse ka Balti koondindeksi Balti Benchmark.
Täna enimkaubeldud aktsiate LHV ja Šiauliu Bankase taandumine viis 1,23 protsendiga miinusesse ka Balti koondindeksi Balti Benchmark.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Läti pensionivarade haldaja INDEXO liitub IPO kaudu börsiga, esitades panganduse valdkonnale väljakutse
Oma uuendusliku lähenemisega Läti pensionituru segi paisanud Läti pensionivarasid haldav ettevõte INDEXO võtab nüüd sihikule panganduse valdkonna. See on lühidalt INDEXO IPO peamine sõnum. Praegu toimub aktsiate märkimine, mis lõpeb 11. juulil. IPO käigus väljastab INDEXO kokku 535 000 aktsiat, mille eesmärk on koguda ligikaudu 7,49 miljonit eurot. Aktsia hind on 14 eurot.
Oma uuendusliku lähenemisega Läti pensionituru segi paisanud Läti pensionivarasid haldav ettevõte INDEXO võtab nüüd sihikule panganduse valdkonna. See on lühidalt INDEXO IPO peamine sõnum. Praegu toimub aktsiate märkimine, mis lõpeb 11. juulil. IPO käigus väljastab INDEXO kokku 535 000 aktsiat, mille eesmärk on koguda ligikaudu 7,49 miljonit eurot. Aktsia hind on 14 eurot.
Puidutööstust tabas ränk hoop: hinnad kukuvad, tellimused kaovad
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.