Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad vähendavad võlgu emapankade ees jõua
Nordea panga juht Vahur Kraft ütles, et võrreldes augusti lõpuga, mil kehtis veel senine reservinõue 15%, peaks tänu reservinõude vähenemisele Eesti pankades tervikuna aasta lõpuks vabanema suurusjärgus ligi 20 miljardit krooni. "Eurosüsteemiga liitudes alaneb reservinõue võrreldes aasta lõpuga omakorda veel vähemalt 15 miljardi krooni võrra. Nordea pangana oleme reservinõude alanedes oma keskpangas hoitavate reservide mahtu kahandanud ja teeme seda vastavalt nõude langusele ka edaspidi," rääkis ta.
Kraft lisas, et Nordea on tänavu teise poolaasta seisuga kasvatanud panga klientidele väljastatud laenude mahtu võrreldes aastataguse ajaga siiski 4%.
"Ressursside kasutamise otsustame lähtuvalt Nordea Grupi põhimõtetest ja kohalikest võimalustest tulenevalt. Filosoofilises plaanis võiksid vabanevad ressursid laenupakkumist ju elavdada, kuid teisalt sõltub see ikkagi nõudlusest," rääkis Kraft.
SEB juhatuse esimees Riho Unt sõnas, et SEB reservinõue väheneb 1. jaanuariks järk-järgult ligikaudu 500 miljoni euro võrra. "Raha olemasolu taha ei ole jäänud ükski projekt ka kõige järsema majanduslanguse ajal," ütles ta.
Undi sõnul plaanib SEB Pank tulenevalt madalamast laenunõudlusest Eestis kohustuslikust reservist vabanevate vahendite arvel vähendada oma kohustusi emapanga ees. "Loomulikult oleme alati avatud uueks äriks," märkis ta.
Sampo panga juht Aivar Rehe ütles, et pankadel on laenamiseks ressurss olemas ja tema arvates ollakse klientidele juba väga lähedal. "Tehaseid veel ei avata, kuid investeeringud, mis on tootmistsüklite efektiivsuse jaoks, on juba meie igapäevane töö, aga see on juba suur samm edasi. Kuid nõudlus on praegu tagasihoidlik," rääkis ta.
Swedbanki Eesti finantsdirektor Heiki Raadik kinnitas, et tulenevalt keskpanga väiksemast reservinõudest hoiab Swedbank keskpangas vähem raha. "Swedbanki sisemine likviidsusreservi nõue on kõrgem kui Eesti panga seni kehtinud 15% ning seetõttu ei muuda keskpanga reservinõude vähendamine sisuliselt midagi - keskpangast vabaneva raha paigutab Swedbank suures osas likviidsetesse võlakirjadesse, ülejäänu läheb pankadevahelisele rahaturule," selgitas Raadik.
Ta lisas, et samuti eeldavad kõrgemat pankade likviidsust uued kehtima hakkavad likviidsusnormatiivid, mida Swedbank juba praegugi täidab.
Tänavu jaanuarist augustini on kuu lõpu seisuga pankade jääk kõikunud vahemikus 22 miljardist kuni 27 miljardi kroonini. Pangati on käitumine erinev, osa panku vähendas konto seisu rohkem ja teised pigem vähem. Keskpank ei määra, kui palju konkreetne kommertspank vähendab konto seisu. Eesti Panga eesmärk on, et kuu keskmisena pank täidaks vastava kuu kohustusliku reservi nõude.