• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Euroopa Liit plaanib jätta eurotsooni mustade lammaste karistamise liikmesriikide ja mitte automaatselt rakenduvate reeglite pärusmaaks. See-eest lubatakse, et karistused on senisest karmimad ja nende rakendamine kiirem.
Otsus, milleni jõudis ELi rahandusministrite töögrupp oma viimasel kohtumisel Luksemburgis, on järgmine: riigid, mis rikuvad ELi stabiilsus- ja kasvupakti reegleid, saavad kuus kuud aega oma eelarvepoliitika korrigeerimiseks. Alles siis rakenduvad sanktsioonid. Sanktsioonid ei rakendu aga automaatselt, nende üle otsustab ministrite nõukogu. Seega jäid liikmesriigid kurdiks Euroopa Keskpanga presidendi Claude Trichet' veel nädalavahetusel kõlanud sõnumeile. “Vaja on ambitsioonikamaid reforme,“ ütles Trichet. Euroopa Keskpanga juht nõudis suuremat automaatsust, kiirendatud ajagraafikuid ja vähem valikuvabadust protseduurides. Nii nagu vana süsteem, mis ei suutnud hoida Kreekat krahhi eest, nõuaks ka uus kord esmalt eurotsooni valitsuste enamuse heakskiitu ning alles seejärel oleks võimalik sanktsioonide rakendamine.
Saksa-Prantsuse kompromiss
Poliitikute sõnaõiguse säilimine sanktsioonide rakendamisel oli eelkõige Prantsusmaa soov. Saksamaa kaldus varem pigem sanktsioonide automatiseerimise poole, nagu olid nõudnud ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. Kompromissile jõudsid kahe riigi valitsusjuhid esmaspäeval Deauville'is. Saksamaa sai oma tahtmise selles, et tulevikus oleks võimalik jätta kroonilised võlglased ilma hääleõigusest. Samuti sai Saksamaa oma tahtmise uue püsiva kriisimehhanismi loomise osas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele