Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milleks ELile uued reeglid, mis ei tööta?

    Tänane Wall Street Journal küsib pikalt keerutamata, milleks Euroopa Liidule uued reeglid, mis peaks ära hoidma Kreeka laadis kriiside kordumise, kui isegi liikmesriigid ise nende toimesse ei usu, ekspertidest rääkimata.

    Homme arutavad Brüsselis Ülemkogul uusi reegleid euroala riikide majanduskoostöö tõhustamiseks ning norme eiravate riikide karistamiseks 27 riigi valitsusjuhid.
    Esiteks ärritab osasid liikmesriike see, kuidas reformikava lõpuks sündis. Pärast seda, kui Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy ELi rahandusministritest koosnev töögrupp oli pikki kuid kompromissi lihvinud, sai lõpuks määravaks hoopis nädalapäevad tagasi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sündinud kahepoolne kokkulepe.
    Saksamaa nõustus loobuma nõudest, et sanktsioonid rakenduksid poolautomaatselt, Prantsusmaa omakorda nõustus Saksamaa nõudmisega, et Euroopa aluslepingutesse tuleb sisse kirjutada püsiv mehhanism võlgadega hätta jäänud euroala riikide väljaaitamiseks. Praegune lahendus – koos IMFiga 750 miljardi euro suurune kriisiabi - kehtib vaid 2013. aastani. Enim räägitakse võlgade kontrollitud restruktureerimise mehhanismist.
    Mitmed riigid, sealhulgas Rootsi, Soome ja Holland on Saksamaa taganemise üle hämmingus. Tavatult lasi ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet reformikava juurde märke panna, et ei saa seda plaani kõigis aspektides toetada.
    „Täiesti jõustamatud,“ nii hindas uusi karmimaid sanktsioone ka Luksemburgi välisminister Jean Asselborn Saksa telekanalile ZCF antud intervjuus. Samuti nentis ta, et uute kõneluste alustamine ELi aluslepingute muutmiseks selleks, et kirjutada sinna sisse euronorme rikkuvate riikide ilmajätmine hääleõigusest, on „poliitiliselt absurdne,“ kirjutas Wall Street Journal.
    Aluslepingute muutmist nõuaks ka uus alaline kriisimehhanism, kuid väga vähe riike on valmis lepinguid uuesti lauale panema. Nn Lissaboni lepingu kinnitamine, mis tugevdas ELi institutsioone, võttis kokku kaheksa aastat – sealhulgas kordushääletuse Iirimaal.
    Vähe on väljavaateid, et Iiri valijad kiidaks heaks aluslepingu uued muutused, mis puudutaks sanktsioone, mis esimeses järjekorras võiks pöörduda Iirimaa enda vastu. Pankade päästmise tõttu on Iirimaa eelarvedefitsiit tänavu 32%, mis ületab euronormi enam kui kümnekordselt. Sel nädalal teatatud uued kärpevajadused defitsiidi ohjamiseks riskivad Iirimaa majanduse täiesti jalust niita.
    Wall Street Journal nendib nagu ka ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau, et sanktsioonid ei anna soovitud tulemust, isegi kui nad õnnestuks jõustada. Küll aga aitaks püsiv mehhanism võimalike kriiside lahendamiseks ära hoida uut surmaohtu Euroopa ühisrahale. Kui eurola kaks juhtriiki peavad aluslepingute taasavamise osas kaotajaks jääma, siis olgu see vähemalt õige asja eest, kirjutas Wall Street Journal.
    Herman van Rompuy ei võta kriitikat reformikava aadressil omaks, eitades, et EL on teinud patustajatele liigseid järeleandmisi. „Isegi vaid põgus pilguheit näitab majandusjuhtimise tugevdamist koos uute sanktsioonidega, mis rakenduvad varasemas etapis ning lihtsama otsuste langetamise protsessiga,“ tsiteeris agentuur Bloomberg. „Ma lükkan tagasi igasuguse kriitika, mis väidab, et rakkerühm (muutusi arutanud töögrupp – toim.) pehmendas oma seisukohta.“
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.