Sirje Rank • 27. oktoober 2010 kell 11:36

Milleks ELile uued reeglid, mis ei tööta?

Tänane Wall Street Journal küsib pikalt keerutamata, milleks Euroopa Liidule uued reeglid, mis peaks ära hoidma Kreeka laadis kriiside kordumise, kui isegi liikmesriigid ise nende toimesse ei usu, ekspertidest rääkimata.

Homme arutavad Brüsselis Ülemkogul uusi reegleid euroala riikide majanduskoostöö tõhustamiseks ning norme eiravate riikide karistamiseks 27 riigi valitsusjuhid.

Esiteks ärritab osasid liikmesriike see, kuidas reformikava lõpuks sündis. Pärast seda, kui Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy ELi rahandusministritest koosnev töögrupp oli pikki kuid kompromissi lihvinud, sai lõpuks määravaks hoopis nädalapäevad tagasi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sündinud kahepoolne kokkulepe.

Saksamaa nõustus loobuma nõudest, et sanktsioonid rakenduksid poolautomaatselt, Prantsusmaa omakorda nõustus Saksamaa nõudmisega, et Euroopa aluslepingutesse tuleb sisse kirjutada püsiv mehhanism võlgadega hätta jäänud euroala riikide väljaaitamiseks. Praegune lahendus – koos IMFiga 750 miljardi euro suurune kriisiabi - kehtib vaid 2013. aastani. Enim räägitakse võlgade kontrollitud restruktureerimise mehhanismist.

Mitmed riigid, sealhulgas Rootsi, Soome ja Holland on Saksamaa taganemise üle hämmingus. Tavatult lasi ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet reformikava juurde märke panna, et ei saa seda plaani kõigis aspektides toetada.

„Täiesti jõustamatud,“ nii hindas uusi karmimaid sanktsioone ka Luksemburgi välisminister Jean Asselborn Saksa telekanalile ZCF antud intervjuus. Samuti nentis ta, et uute kõneluste alustamine ELi aluslepingute muutmiseks selleks, et kirjutada sinna sisse euronorme rikkuvate riikide ilmajätmine hääleõigusest, on „poliitiliselt absurdne,“ kirjutas Wall Street Journal.

Aluslepingute muutmist nõuaks ka uus alaline kriisimehhanism, kuid väga vähe riike on valmis lepinguid uuesti lauale panema. Nn Lissaboni lepingu kinnitamine, mis tugevdas ELi institutsioone, võttis kokku kaheksa aastat – sealhulgas kordushääletuse Iirimaal.

Vähe on väljavaateid, et Iiri valijad kiidaks heaks aluslepingu uued muutused, mis puudutaks sanktsioone, mis esimeses järjekorras võiks pöörduda Iirimaa enda vastu. Pankade päästmise tõttu on Iirimaa eelarvedefitsiit tänavu 32%, mis ületab euronormi enam kui kümnekordselt. Sel nädalal teatatud uued kärpevajadused defitsiidi ohjamiseks riskivad Iirimaa majanduse täiesti jalust niita.

Wall Street Journal nendib nagu ka ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau, et sanktsioonid ei anna soovitud tulemust, isegi kui nad õnnestuks jõustada. Küll aga aitaks püsiv mehhanism võimalike kriiside lahendamiseks ära hoida uut surmaohtu Euroopa ühisrahale. Kui eurola kaks juhtriiki peavad aluslepingute taasavamise osas kaotajaks jääma, siis olgu see vähemalt õige asja eest, kirjutas Wall Street Journal.

Herman van Rompuy ei võta kriitikat reformikava aadressil omaks, eitades, et EL on teinud patustajatele liigseid järeleandmisi. „Isegi vaid põgus pilguheit näitab majandusjuhtimise tugevdamist koos uute sanktsioonidega, mis rakenduvad varasemas etapis ning lihtsama otsuste langetamise protsessiga,“ tsiteeris agentuur Bloomberg. „Ma lükkan tagasi igasuguse kriitika, mis väidab, et rakkerühm (muutusi arutanud töögrupp – toim.) pehmendas oma seisukohta.“

 

Hetkel kuum