Ketlin Priilinn • 24. oktoober 2010 • 3 min
Jaga lugu:

Vahemehe rollis

Ajakirjade Kirjastuse turundusdirektori Merily Pihelbu sõnul ei pääse ükski keskastme juht nendest probleemidest. "Tuleb leida parim lahendus, eriti kui aeg on keeruline nagu praegu," leiab ta.

Väga palju sõltub Pihelbu hinnangul juhi paindlikkusest. Ta soovitab keerukates olukordades rakendada selget meelt ja tasakaalukust. "Oma meeskonnaga tuleb ühes rütmis hingata, kuid keskastme juhid peavad oskama nõutut argumenteeritult esitleda," on Pihelbu veendunud. "Kui tahetakse paremaid tingimusi, tuleb näidata initsiatiivi ja püüda saavutada häid tulemusi, et neid siis õigel ajal juhtkonnale presenteerida saaks."

KPMG Baltics OÜ strateegiateenuste juhi Jüri Sakkeuse sõnul on keskastme juhi toimetuleku esimene reegel "vähem lüürikat, rohkem füüsikat".

"Juhi ettepanekud ja otsused peavad olema emotsioonivabad ja põhjendatud," rõhutas Sakkeus. "Palga ja edutamiste teemal on see võimalik juhul, kui ettevõttes on loodud ja ka töötab tulemusjuhtimise süsteem."

Teiseks reegliks peab Sakkeus tõsiasja, et juhtida saab vaid seda, mida on võimalik mõõta. "Edukas keskastme juht selgitab oma alluvatele ettevõtte eesmärke ja igaühe panust nende saavutamisel," leiab ta. "Peamine on, et töötajad teavad, milliseid tulemusi neilt oodatakse, mida mõõdetakse ja kuidas toimub nende tööle hinnangu andmine."

Samad reeglid kehtivad ka keskastme juhtide suhetes oma ülemustega. "Edukamad on need ettevõtted, kus eesmärkide seadmine ja tulemuste hindamine on järjepidev ning seotud ettevõtte strateegilise juhtimise protsessiga," sõnas Sakkeus. Mõista tuleb ettevõtte tulevikku ja võimalusel osaleda selle loomises. "On hea, et ettevõtetes on üha enam levimas põhjamaine juhtimiskultuur, mida muu hulgas iseloomustab võtmeisikute laiema ringi kaasamine strateegiatöösse."

Sakkeus soovitab keskastme juhtidel seda võimalust maksimaalselt kasutada, sest ettevõtte strateegilisi valikuid ja eesmärke mõistes on otsustamine ja vahemehe rolli täitmine hoopis lihtsam.

ASi Tavid personalijuhi Roman Lossmani sõnul on oluline hea juhtimismeeskond. "Meil pole "üks ninatark ja sada abilist", vaid töötajad, kes tegutsevad meeskonnana," sõnas ta. "Me ei kasuta sõnu juhid ja alluvad, vaid liidrid ja vabatahtlikud, kes aitavad firmal eesmärkide poole liikuda."

Organisatsioonikultuurist sõltub, kuidas inimesed ennast tunnevad. Määravaks on juhi käitumine ehk see, mida ta väärtustab ja kuidas alluvatesse suhtub. "Hea juhtimisoskus põhineb emotsioonidel ja nende õigesti juhtimisel. Töötajate arvamusi-ideid aktsepteeritakse ja tunnustatakse - nii tunnevad nad vastutust oma tegevuste ja tulemuste eest. Samas on see hea motivatsioon," on Lossman veendunud.

Keskastme juht on piltlikult öeldes kahe hammasratta vahel: ühel pool on alluvad, sageli sotsiaalset laadi probleemidega, teisel aga juhtkond, peamiselt töö- ja teabekorralduslike ülesannetega. Teenindussfääris pole neid hammasrattaid mitte kaks, vaid koguni neli. Suurt rolli mängivad kliendid, sealhulgas sisekliendid. Teisisõnu sõltub esmatasandi või keskastme juhi oskusest tööd korraldada ja lahendusi leida paljuski kogu ettevõtte käekäik.

Unustada ei tohi lihtsaid tõdesid, näiteks seda, et puhkepäevad on puhkamiseks. Keerulisi ja kriitilisi situatsioone aitab juhil enda ja alluvate jaoks lahti seletada lai silmaring, mis eeldab regulaarset koolitust. Muidugi peab ettevõttes toimima motivatsioonisüsteem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt