Tallink Grupil sai majandusaasta läbi ning igati ilusad arvud lubavad juhtkonnal tagasihoidlikult prognoosida helgemat tulevikku.
Tallink võttis neljapäeval avaldatud majandusaasta aruandes kokku küllaltki tormise aasta, kus rasked jääolud ning kõikuv kütuse hind mõjutasid tugevalt kvartaalseid tulemusi. Tulevikku vaatab aga juhtkond positiivselt, kuigi Eesti firmadele omaselt ollakse tulevikuplaanide avaldamisel üsna kidakeelsed. Juhtkonna nägemuse kohaselt jätkub majanduse taastumine ja suuremaid muudatusi uuel alanud majandusaastal ette ei ole näha. Pressiavalduses ütleb juhtkond lihtsalt, et oodatakse tulemuste paranemist.
Kuid mille najal tasub seda paranemist oodata ning kas see hakkab kajastuma ka firma aktsia hinnas?
Kindlasti on üks tähtsamaid aspekte Tallinki juures juhatuse esimehe Enn Pandi jätkamine, kuigi Pant oli selle aasta alguses lubanud kasumliku kvartali järel tagasi astuda.
Tema jätkamine rõõmustas mitmeid väikeaktsionäre, kuid leidub ka teisiti mõtlejaid. Nii leiab Rahajuht OÜ asutaja Tõnis Oja, et Pant poleks pidanud aktsionäridele andma katteta lubadusi, kuigi ta nõustub, et Pandi jätkamine on aktsionäridele pigem kasulik.
Teine oluline mureallikas on Tallinkile olnud (meeletult) suur võlakoormus, millega firma laienemist on rahastatud. Läinud aastaga suutis firma laenude osakaalu vähendada ligi 10% võrra, kuid laenukoormus küündib endiselt üle miljardi euro. Tallink loodab paraneva rahavoo abil viia laenude kogumahu kümne aastaga peaaegu nullini.
Kolmandaks - firma ei maksa endiselt dividende, kuigi ka see kauge unistus liigub lähemale. Aasta alguses ütles Tallinki üks omanikke Toivo Ninnas, et kolme-nelja aasta pärast hakkab firma kindlasti dividende maksma.
Investori seisukohalt peab nõustuma Seppo Saarioga, kelle arvates Tallink on väärt investeering. Pandi jätkamine lisas investoritele kindlust. Tähtis on, et Tallink suudaks enda laenu adekvaatselt teenindada ja kui peaks tulema uudis dividendide maksmisest, siis ma ei näe põhjust, miks põlata laevafirma aktsiat.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele