Suurtarbijad otsivad Eesti Energiale asendajat

"Alates 1. aprillist me enam Eesti Energia kliendid ei ole, kuna oleme elektri saanud teistelt pakkujatelt soodsamalt kätte. Sõlmisime lepingu ühe Eestis tegutseva Eesti Energia konkurendiga," ütles köögiviljatootja Grüne Fee Eesti ASi juht Raivo Külasepp.

Grüne Fee on teinud valiku vabaturult, kust saab elektrit osta soodsamate tingimustega. "Kuid eks börsilt ost ole ka selline, et kes oskab alati pihta panna - selliseid inimesi paraku pole," märkis Külasepp.

Eesti Energia süsteem on Külasepa sõnul küllalt jäik. "Kas meie polnud nende jaoks piisavalt atraktiivsed mingil põhjusel, aga igal juhul parim pakkumine jäi neil tegemata," nentis ta.

Külasepp teab ka teisi suurtarbijaid, kes otsivad Eesti Energiale alternatiive. "See ei toimi enam nii, et sõber tunneb sõpra - see, mis loeb, on majanduslik kaalutlus. Kui ikkagi kusagilt on võimalus saada elektrit parematel tingimustel, siis sealt võetakse," rääkis ta.

Külasepa sõnul nurisetakse, miks nende toode nii kallis on. "Aga kui toote hinnast moodustab üle poole energia maksumus, siis lihtne ei ole."

Eestis ja Baltimaades selliseid tegijaid praktiliselt ei ole, kes aasta läbi kurke ja salateid kasvataksid, nentis ta.

Tselluloositootja Estonian Celli pikaajaline leping Eesti Energiaga lõpeb tuleva aasta aprillis. "Praegu käivad läbirääkimised kõigi turul olijatega, kuna meie jaoks on ikkagi määrav hind ja paindlikud tingimused," ütles Estonian Celli finantsjuht Riia Sillave.

Sillave sõnul on nii neid hetki, mil Eesti Energia teeb soodsama pakkumise, kui ka neid, kus on keegi teine seda teinud. "Iga ettevõtja arutleb samamoodi, et kes lepingu sõlmimise perioodil paremat hinda pakub, sinna minnakse. Ma arvan, et emotsionaalseid otsuseid teeb vähemus või mõni üksik," rääkis ta.

Estonian Cell on Sillave sõnul elektriga seonduvas seadustes toimuvatest muutustest kindlasti kõige tugevamini mõjutatud, kuna nende omahinnas moodustab energia kõige suurema osakaalu, ligikaudu 25%.

Sillave sõnul tuleneb elektri hinna hüppeline tõus alates 2007. aastast ainuüksi seadusemuudatustest.

"Miks oleks praegu taastuvenergia toetusi kärpides suurem oht ettevõtjate õigustatud ootusi petta kui toona seadust luues?" küsib ta. "Praegu menetluses oleva eelnõu järgi jääks tootjatele garanteeritud kasumlikkus. Meile ei garanteeri kasumit keegi."

"Elektri hinna kõrgem tase võrreldes Soome või muude ELi riikidega seab eksportijad selgelt konkurentsis halvemasse olukorda ning selline olukord ei ole pikas plaanis jätkusuutlik," lisas Sillave.

Elektrienergia suurtarbijate liidu esimees Tiit Kolk möönis, et ainuüksi tänavu on elektri hind tõusnud 30-40%, maksud oluliselt rohkem ning kokku koos tasudega tuleb kasvuks 55%. "Hind tõusis minu hinnangul "ainult" 30-40% tänu Latvenergo aktiivsele konkureerimisele Eesti Energiaga," rääkis Kolk.

"Latvenergo on väga tõsine alternatiiv Eesti Energiale ja meie kogemus asjaajamises Latvenergoga on olnud positiivne. Saavad küsimustest aru ja vastavad kiiresti. Sellised peavadki turuosa võitma," sõnas Kolk.

Kolgi sõnul on taastuvenergiatasust tekkinud ootamatult väga suur kululiik. "Minemata konflikti investorite õigustatud ootustega võiks valitsus taastuvenergiatasu kolmandiku võrra vähendada."

"Kas ja millal peaminister taastuvenergiatasu teema ette võtab, ei oska ma prognoosida. Elektri suurtarbijate liit on oma toetust muudatuseelnõule avaldanud," tõdes Kolk.

Viimase seisuga on peaminister Andrus Ansip viidanud, et taastuvenergia osa elektrihinnas võetakse päevakorda alles pärast valimisi.

"Enamik suurtarbijaid on eksportöörid ning ei saa elektri hinnatõusu tõttu oma toodete hinda tõsta. Seega võib teatud irooniaga öelda, et elektri hinnatõus kompenseeritakse kahjumi suurenemisega," möönis liidu juht.

Majandusminister Juhan Parts lubas nädalavahetusel Pärnus IRLi Seeniorite Kogule, et esitab taastuvenergiamaksu vähendamise eelnõu esmaspäeval täiendatud kujul justiitsministeeriumile. "Nüüd arvestab see kõigi turuosaliste kõiki mõistlikke ettepanekuid," sõnas ta.

Eelnõu langetab taastuvenergia toetuse praeguselt 12,6 sendilt 3-5 sendini ehk kuni 75 protsenti. 2007. aastal soovitas majandusministeerium taastuvenergia tasu suuruseks 6-7 senti kW/h kohta, riigikogu hääletas sisse aga suurema numbri. Kolme aasta eest elektrituruseaduse eelnõusse ootamatult lisatud kõrged toetusemäärad on paisu tagant valla päästnud tuulejaamade ja kombijaamade projektid. Eestis taastuvenergia osakaalu on juba kasvanud poole suuremaks, kui nägi ette Euroopa Liidu nõue.

Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on normaalne, et osa kliente valib teise elektritarnija, selleks vaba turumajandus ongi.

Vastab Sandor Liive.

Me pakume oma klientidele konkurentsivõimelist hinda. Kui keegi suudab pakkuda Eestis mõnele kliendile paremat hinda või paremaid tingimusi, siis see ongi ju vaba turu mõte. Kliendid saavad valida, kelle käest ostavad. Kui meil oleks 100% turuosa, siis vabaturg ei toimiks. Meie turg on 87% vabaturust ja meil on kahju igast kliendist, kes otsustab valida teise elektritarnija, kuid paraku on vabaturul selline asi normaalne.

Ma ei kommenteeri ühegi kliendi lahkumist. See on kliendi otsustada, kas ta tahab seda kommenteerida.