Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ära müü, pigem laiene!

    Vaadates viimasel ajal ilmunud ettevõtete edetabeleid, torkab silma, et üha suurem osa Eesti edukatest ettevõtetest on välisettevõtete tütred, eriti suuremad ja väärtuslikumad. Eesti ettevõtlus integreerub nii kaubandus- kui ka omandisuhete kaudu intensiivselt Põhjamaadega, palju vähem lõunanaabrite Läti ja Leeduga.
    Teiseks, vaadates neid suuri ja edukaid lähemalt, paistab, et valdavalt on tegemist küpsete ettevõtetega, kes väikeses Eestis enam väga suuri investeerimisvõimalusi ei näe ning kelle pilk on arengu mõttes suunatud pigem Eestist väljapoole. Näiteks koosneb ühe tuntud suurettevõtte bilanss juba tubli kolmveerandi ulatuses jaotamata kasumist, mis on edasi laenatud välismaa emaettevõttele. Kokku on Eestist koju laenatud rohkem kui 150 miljonit eurot. Teine jälle, pealtnäha justkui vastupidi, on suutnud ülevõtmis- ja sellele järgnenud ühendamistehinguga muuta võlavaba ettevõtte omakapitali negatiivseks ja tekitada endale emaettevõtte ees pea 100 miljoni eurose võla, mille intressid vajavad igal aastal maksmist.
    Mis neid ettevõtteid ühendab, on see, et dividende ei maksa kumbki.
    Eesti ei ole ei enam üleminekuriik, vaid Euroopa Liidu täisliige, kahe kuu pärast eurotsooni liige, nii mitmeski asjas oleme teistele eeskujuks. Mudaloopimisele vaatamata oleme poliitiliseltki küpsemas. Vabariigi valitsus peab vastu riigikogu valimistest riigikogu valimisteni. Saavutus, mida pole Eesti ajaloos enne vist olnudki. On loomulik, et vastavalt riigi arengule muutub ka majanduspoliitika.
    Laenude andmine välismaistele emaettevõtetele või nendega seotud ettevõtetele viitab Eesti tulumaksuseaduse eripära ärakasutamisele ning ettevõtete poolt raha väljaviimisele ilma formaalselt kasumit jaotamata ja riigile tulumaksu maksmata.
    Probleem pole mitte eesmärgis soosida otseinvesteeringute sissevoolu ja tulude reinvesteerimist ettevõtte tulu maksustamise ajahetke edasilükkamise kaudu kasumi jagamiseni, vaid selles, et Eesti ei suuda väljaviidavat kasumit maksustada. Jaotamata kasumi mittemaksustamisel on hind. Ning olukorras, kus uusi greenfield-investeeringuid tuleb sisse võrdlemisi vähe, võib see hind olla kerkinud ebapraktiliselt suureks.
    Praxisel on aasta lõpus valmimas uuring ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõjudest, mis on kahtlemata huvitav lugemismaterjal. Loodetavasti hinnatakse seal peale juba avaldunud mõju ka antud eripära oodatavat mõju tulevikus.
    Välisinvesteeringuid tuleb Eestisse ka M&A tehingute kaudu, viimasel ajal näiteks Technopolise investeering Ülemiste Citysse või Kalevi ost Orkla poolt. Riigi seisukohast on olemasolevate varade omanikuvahetus siiski vähem oluline. Pealegi, ettevõtte muutumisega välismaise kontserni tootmis- või teenindusüksuseks kaasneb peale positiivsete efektide (nt produktiivsuse tõus) ka risk, et teadus- ja arendustegevuse potentsiaal väheneb ning kõrge lisandväärtusega töökohad liiguvad kontserni peakorterisse.
    Kontrolli säilitamine võib olla ka areneva Eesti ettevõtte omanike endi huvides. Näiteks Nordic CF Advisory ei soovita praeguses majandustsükli faasis oma klientidele reeglina ettevõtet 100% müüa, vaid mõelda pigem laienemisele ja vajadusel investori kaasamisele, kes aitaks mitte üksnes finantsiliselt, vaid avaks ka uusi turge (eelkõige muidugi Põhjamaad). Eesti ettevõtetel on Rootsi ja eriti Soome suunal jätkuvalt tugev ekspordipotentsiaal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.