Ka Burkhardti äripartneri Riivo Sinijärve sõnul on väga palju räägitud ida-läänesuunalisest transiidist ja sellega ka aktiivselt tegeletakse. "Meie arvates on laienenud Euroopa Liidu idapoolses osas vaja ka põhja-lõunasuunaline transiit käima panna," selgitas Sinijärv.
Sinijärve kinnitusel ei saa Naviraili asutamist nimetada laevaärisse sisenemiseks, pigem on see osa suurest plaanist. "Laev on vajalik selleks, et Soomest tuua kaup siia ja panna see raudteele," rääkis Sinijärv.
Sellegipoolest kasvas ettevõtte käive esimese kahe tegutsemisaasta jooksul pea neli korda.
Naviraili edu on ettevõtte juhatuse esimehe Jari Sorvettula kinnitusel tavapärane, kuna täiesti nullist alustades peabki hakkama firmat kohe kasvatama, hiljem seda teha on oluliselt keerulisem. "Jah, me oleme kasvanud ka 2010. aastal, kuid meie eesmärk ei ole iseenesest Naviraili kasumi suurendamine, pigem rongiveoteenuste ühendamine Eesti ja teiste Baltimaade raudteedega," selgitas Sorvettula.
Sorvettula sõnul on Naviraili eelis see, et enamik Helsingi ja Tallinna vahel opereerivaid ettevõtteid on keskendunud reisijateveole. "Meie suurimaks konkurendiks võib pidada Eckerö Line'i laeva Translandia, kuid oleme ainuke ro-ro-kaubalaevaliin, mis sõidab Muuga sadamasse," rääkis Sorvettula.
Burkhardt loodab kasvatada Naviraili äri sellega, et Tallinna ja Helsingi tänavatelt võetakse kaubaveo liiklust vähemaks ja suunatakse see linnast väljas asuvatesse kaubasadamatesse.
"Navirail saab jaanuaris suurema laeva ning see kindlustab veoäris vajaliku kasvu, samal ajal tegeleme ka Baltic Raili teenustega," rääkis ta.
Naviraili puhul pole tegu mitte konkurendi, vaid Transiidikeskuse hea kliendiga, kes on sel aastal kasvatanud oma mahtusid 2,5 korda. Oleme just tegutsemas koos Naviraili ja Tallinna Sadamaga ro-ro-mahtude edaspidise säilitamise ja kasvu kindlustamiseks.