Sealjuures kahanesid ettevõtted ja eraisikute halvad laenud üsna võrdselt. Kuna ka pankade laenuportfell kahanes, püsis maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis 7,0 protsendi tasemel. Arvestades, et halbade laenude maht alanes, vähendasid pangad provisjone ka oktoobris ning seda 193 miljoni krooni võrra. Oktoobri lõpus oli üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenudest siiski 78 protsenti allahindlustega kaetud, märkis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Oktoobris eraisikute laenuaktiivsus märgatavalt ei tõusnud. Uusi eluasemelaene väljastati 541 miljoni krooni väärtuses ehk ligi 9 protsenti vähem kui aasta tagasi. Samas langes uute eluasemelaenude intressimarginaal oktoobris 2,1 protsendini, mis tulenes baasintressimääraks oleva 6 kuu EURIBORi tõusust. Ka eraisikute muude laenude käive oli oktoobris 10 protsenti väiksem kui aasta tagasi.

Eraisikud on aga hakanud märksa aktiivsemalt sõidukeid soetama, mis peegeldub oktoobri 50 protsendi võrra suuremas liisingukäibes võrreldes aastatagusega, tõi Tõrs välja.

Ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht ulatus oktoobris 2,35 miljardi kroonini, olles septembriga võrreldes kahanenud, kuid mullu oktoobriga võrrelduna siiski 17 protsenti suurem. Üle poole miljardi krooni läks tööstusse ja kinnisvarasektorisse, kaubandus sai ligi 400 miljonit krooni. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimarginaal tõusis möödunud kuuga võrreldes 3,1 protsendini.

Laenu- ja liisinguportfelli jääk kahanes oktoobris 1,6 miljardi krooni võrra, mis oli tingitud jätkuvalt madalast laenuaktiivsusest ja laenude amortiseerumisest. Jääk oli oktoobri lõpus 6,6 protsenti väiksem kui aasta tagasi, langedes mahuliselt kolme aasta tagusele ehk 238 miljardi krooni tasemele.

Tagasihoidlikku laenunõudlust peegeldab ka hoiuste jätkuv kasv. Vaatamata madalatele intressimääradele kasvasid hoiused (peamiselt ettevõtete hoiused) septembriga võrreldes ligi 1,2 miljardi krooni võrra. Eraisikute hoiused suurenesid 61 miljoni krooni võrra.