"Need näevad välja nagu kamapallid," iseloomustas Rusing lisades, et veterinaaramet andis novembris Balsnackile loa mahetoodangu valmistamiseks. Kogu toore tuleb Eesti mahetootjatelt. "Täna on meil poes speltajahu ja muid mahejahusid, kuid seda pole, et midagi oleks kohe tarbimiseks valmis," rääkis Balsnacki juht idee päritolust.

Rusingu sõnul pole Balsnackil kui töötlejal suurt vahet, kas tehakse tavalist või mahetoodangut, küll aga dikteerib mahetoodangu jaehinda toorme kallidus. Laias laastus on mahetoore tavalisest toormest kaks korda kallim.

"Kindlasti tulevad meie pallid odavamad kui mahejahud poes ja turul, sest meil on taga suured kogused. Balsnack suudab pallikesi toota 150 kg tunnis. Ka vahelülisid on vähe, vaid teraviljatootja ja veski," selgitas Rusing hinna kujunemist.

Rusing ütles, et on mahetoorme järele ka Lätis ringi vaadanud, kuid Eesti tarbe rahuldamiseks piisab täielikult kohalikust mahejahust. "Meie jaoks on Eestis mahekasvatajaid päris palju. Nad kasvatavad kvaliteetset vilja, mida Eesti turu jaoks on täna piisavalt. Tore oleks aga minna oma mahetoodanguga ka lähiriikide Läti Leedu ja Soome turule," unistas Rusing.

Balsnackile oli Rusingu sõnul kõige keerulisem 2008. aasta, kui ladu oli kallist toorainet täis, kuid tarbijate ostuvõime langes. "Meil on olnud väga stabiilsed hinnad ja buumi ajal me neid ei tõstnud. 2009. aasta kevadel tõstsime hindu 2-3%. Palku ei vähendanud, kuid mõned inimesed koondati," rääkis ta.

Tänavu tõusis hüppeliselt päevalilleseemnete hind. Päevalilleseemned maksid varem 270 eurot tonnist, kuid sel aastal on hinnaks 437 eurot tonnist. Mis Balsnacki toodetavat linnutoitu puudutab, peab ettevõte tõstma hinda 10-12%. "Teravilja- ja rasvapallidel saime PRIA abiga uuede masinad ja see kannatab hinda hoida," ütles Rusing.

Kasvanud on aga ka õli, tärklise ja külmutatud küüslaugu hind, viimane isegi rohkem kui kahekordseks. Kartulihelveste hind, mis on Balsnacki põhitoore, pole veel tõusnud ja seetõttu pole nii suurt hinnasurvet, arvas Rusing. Tuleval aastal kallineb seetõttu vaid kolmandik Balsnacki toodetst ja seda kuni 5%.

Eelmisel aastal kirjutas Balsnack Priale 8 miljoni kroonise mahuga arenguprogrammi, mille rahastamise taotlus ka rahuldati. 3 miljonit krooni on juba kätte saadud ja 5 miljonit krooni investeeritakse järgmisel aastal.

Balsnacki tänavune käive ja kasum jäävad mullusega samale tasemele, lisas Rusing. 2009. aastal teenis Balsnack 57,6 miljoni kroonise käibe juures 1,5 miljonit krooni kasumit. Aasta varem oli käibeks 58,5 miljonit ja kasumiks 0,3 miljonit krooni.