Esimesed eksimused õpetavad

"Vägev naine oled, nii mõnus kohvik," kiidab üks Tallinnas Solarise keskuses asuvast Komeedist lahkuv külastaja kohviku perenaist ja patsutab teda õlale. Kohviku juht ja kontseptsiooni looja Anni Arro (27) tõdeb, et selliste hetkede nimel tasub pingutada. Õhtuti inimestest kihav Komeet on päevasel ajal õdus ja rahulik.

Arro räägib oma katsumustest enne seda, kui teda tunnustati kokanduskultuuri edendamise eest. "Paar korda olen ma ämbrisse astunud, kuna usaldasin inimesi, keda ei oleks tohtinud usaldada," tunnistab ta ja meenutab, kuidas talt paluti abi Viljandis Pärimusmuusika keskuses kohvik avada. "Asi läks lõpuks nii hapuks, et tuli välja, et nad tahtsid lihtsalt minu pealt teenida," lausub ta nördinult.

OÜ Moonirull omanik Janis Jaansoo selgitab, et koos ettevõtet asutades ei arvestanud nad tõsiasja, et Anni Arro on seotud peamiselt Tallinna, Haapsalu ning Sepamaa taluga Pärnumaal. "Aja möödudes kujunesidki kokkusaamised järjest raskemaks, lubatud tööd jäid tegemata ning otsustasime lõpuks koostöö lõpetada," nendib ta.

Arro sõnul tuleb äriga alustades partnerite tausta uurida, kuid mainitud juhul ta seda ei teinud. Alles pärast hakkas selguma kõiksugu asju, mis neil oli hinge peal, kohtuvaidlused jms.

Kohviku perenaine räägib, et Komeet on tema esimene suurprojekt ja ta on selle tegemise käigus väga palju arenenud. "Olen kohutavalt palju õppinud, kuna minu kõrval on Priit Rebane, kellega me arutame kõik asjad koos läbi."

Rebane on ASi Solaris Keskus nõukogu liige ning kohvikut Komeet opereeriva firma Plusprisma OÜ 70% osanik.

"Varem ma olen mõelnud, et tore-tore ja küll kõik laabub, kuid Priit Rebane on mind pannud mõtlema, kuidas asjad võiksid rahaliselt paremini laabuda, kuidas lepinguid sõlmida, millele tähelepanu pöörata," selgitab Arro.

Komeedi tegemisel valis ta partneriks ka Argo Koppa, kel on Komeedis 20% osalus. Koppa on olnud enne restoranide Ribe ja Platz avamise juures ja nüüdseks on nende osanik.

Priit Rebase sõnu on Arro eelkõige andekas ja inspireeriv inimene. "Edukus äris nagu igas teiseski elu valdkonnas saab alati alguse seestpoolt, sellest, mida sul on inimestele laiemalt anda. Anni võtab oma tööd väga isiklikult ja hingega ning paneb sellesse oma südame. Kliendid näevad ja hindavad seda," iseloomustab ta Komeedi perenaist.

Koppa lisab, et Arro on sihikindel ja kahe jalaga maas tütarlaps, kes on nõus ka väga suurt vaeva nägema oma eesmärkide täitmisel. "Anni suur tugevus on see, et ta ei võta kogu au endale. Kui keegi kokkadest teeb ikka hea roa ja pakub selle välja, siis see läheb menüüsse ja ka Anni ütleb , et selle toidu idee tuli sellelt kokalt," märgib ta.

"Olen 10%ga Komeedis kõige väiksem osanik ning inimesed imestavad, et kuidas nii vähe - aga ei tasu liiga ahne olla, küll kõik asjad tulevad omal ajal," märgib Arro.

"Nagu minu raamatute avaldamisega, alles nüüd on aeg ise teha," lisab ta. Arro kaks esimest raamatut olid "Sepamaa talu köögi" retseptiraamatud, mõlemad Ajakirjade Kirjastuselt. Kuna need osutusid menukaks, otsustas ta kolmanda "Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal..." kirjastamisel ise kaasa lüüa ning tegi seda oma firmaga Anni Köögis OÜ kahasse Menu Kirjastus OÜga.

"See on ikkagi palju kasulikum. Ajakirjade Kirjastuselt sain ainult honorari ning kirjastus ise teenis suuri summasid," põhjendab Arro. "Tunnen, et need matsud, mis ma olen saanud, on igati head. Seda EBSis või mujal ei õpi, kuidas sul nahk üle kõrvade tõmmatakse," võtab Arro oma õppetunnid kokku.

Noorettevõtjate ühine probleem on vähene diplomaatiline võimekus, tihti suudetakse nii mõnigi suhe selle puudumise tõttu ära rikkuda, lausub SMS-teenuseid pakkuva Fortumo juht, 25aastane Martin Koppel.

Vigu on tema sõnul kõvasti tehtud. "Alustavates ja väiksemates ettevõtetes - kus ettevõtte struktuur on suhteliselt lame - on inimeste tegevusvaldkond hästi lai. Sellises ettevõttes kipub juht kinni jääma igapäevastesse asjadesse, kuid inimeste ja ettevõtte üldise arengu juhtimine jääb soiku," räägib ta.

"Pigem on suuremate klientidega tegelemine või müügitöö see, millega hästi palju tegelen ja on tugevalt esiplaanil," lausub Koppel.

Tema sõnul võib kiiresti kasvavas ettevõttes teha vea, et ettevõtte arenguga tulevad uued ja suuremad kliendid peale ning väiksemad jäävad tähelepanuta.

"Sellisel juhul on ka meil mõned kliendid võib-olla lahkunud. Täpset põhjust on keeruline öelda, kuid kahtlus on, et jah."

Esimene suurem eksimus oli, et kuigi me algusest peale otsustasime oma brändiga alustada, ei raatsinud me seda kohe sihtturgudel registreerida. See ei ole odav. Kui hiljem seda teha otsustasime, selgus, et konkurent oli seda napilt enne just teinud.

Vaidlused ja hilisem rebrändimine võttis juba oluliselt rohkem ressurssi. Õnneks ei olnud ka konkurent kõike lõpuni läbi mõelnud ja õnnestus veel suuremat kahju ära hoida. Halva õnne korral võib selline kokkuhoid saatuslikuks saada.

Tagantjärele on need positiivsed õppetunnid. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Ebaõnnestumine äripartnerite valikul, vähene müügi- ja diplomaatia oskus ning tahe kõik ise ära teha - neid probleeme võib igal ajal ette tulla, aga ma ei nimetaks neid kõige olulisemateks.

Alustav ettevõtja õpib väga kiiresti aru saama, kuidas erinevalt palgatööst iga tema liigutus mõjutab tema enda tulemust.

Alati peab meeles pidama, et käsi kullas või p… mullas poliitika ei õigusta riski. Teisisõnu ükski ahvatlev diil pole seda väärt, et selle nimel kõik saavutatu ohtu seada isegi kui risk tundub nulli lähedane. Mis juhtub siis, kui juhtub kõige mustem stsenaarium?