Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Igale ettevõttele suveülikool?

    Eestis saab igal aastal bakalaureusekraadi ligi 5000 noort. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et paljudel neist ei vasta ettevalmistus sellele, mida tööjõuturg ja ettevõtjad ootavad.
    Tartu Ülikooli astudes mõtlesin teadlase karjäärile. Selgus siiski, et ma pole teadlase tüüpi. Enamik ülikoolis õppijaist ei ole seda. Kes nad siis on? Uudishimulikud ja nutikad noored, kes soovivad pikendada lapsepõlve? Kindla sihiga saada finantsjuhiks? Suhtekorraldajaks? Ilmselt veidi mõlemat. Ent kõrgharidussüsteem soodustab neil lapsepõlve mugavat pikendamist, mitte head ettevalmistust tööjõuturul konkureerimiseks.
    Paljud ettevõtjad on jõudnud arusaamale, et Eesti kõrgharidussüsteem neile piisvalt kvalifikatseeritud töötajaid ei paku ning on asunud otsima alternatiivseid võimalusi. Nt Webmedia alustas 2005. aastal suveülikooliga, et pakkuda tudengeile töökogemust. Sinna valivad nad konkursi korras noori nutikaid inimesi, kes suvel kaks nädalat tõsiselt õpivad ja kaks nädalat ettevõttes juhendaja käe all praktiseerivad. Ettevõttel on ülikoolidega ka koostöölepped, peavad loenguid ja toetavad praktikumide läbiviimist.
    Webmedia tegevus on kiiduväärne. Tõesti, müts maha nende ees! Õnneks on selliseid ettevõtteid Eestis veel. Aga kas see ongi Eesti kõrghariduse tulevik? Et tublid ettevõtted loovad oma suveülikoole. ITs on selline mudel isegi mõeldav, kuid mida teha majandusteadust tudeerijatega? Kas haldusjuhtimise tudengitele hakkavad suveülikoole korraldama ministeeriumid?
    Minu arvates on Eesti kõrghariduse peamine probleem selles, et ei ülikoolil ega üliõpilastel pole selget vastutust kvaliteetse tulemuse ees. Et näiteks finantsjuhtimise eriala lõpetaja omandaks ülikoolis piisavalt teadmisi ja oskusi ettevõttes finantsspetsialistina hakkama saamiseks. Tean mitut turundusvaldkonna magistrit, kes töötavad assistentide, klienditeenindajatena. Sestap hindavad paljud tööandjad töötajate värbamisel eelkõige nende tegelikke oskusi ja töökogemust, mitte diplomite või kraadide olemasolu.
    Olukorra muutmiseks tuleb kriitilise pilguga üle vaadata kõrghariduse rahastamispõhimõtted tervikuna. Praegune rahastamisskeem on mugav nii suurtele ülikoolidele kui ka tudengeile, mistõttu pole süsteemi muutmine lihtne. Nõudlikkust kõrghariduses parema kvaliteedi tagamiseks peavad näitama eelkõige ettevõtjad - nemad maksavad makse, kuid ei saa häid töötajaid piisavalt.
    Ettevõtjate valmisolek olla riigile kõrgharidusteemadel tõsisem partner on viimaseil aastail oluliselt kasvanud. Hiljuti loodud ja poolsadat teadmistepõhist ettevõtet ühendav Teenusmajanduse Koda on ühe teemana analüüsimas just hariduse ja tööeluga seotud kitsaskohti. Kui ettevõtjad oma positsioone selgelt esitavad, on ilmselt ka poliitikud ja haridus-teadusministeerium valmis kõrgharidussüsteemi edasi arendama. Eestis pole ju ometi vaja sadu ettevõtjate suveülikoole, piisab kvaliteetsest kõrgharidusest.
    Autor: Tauno Õunapuu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Investori nädal: LHV uus nimiväärtus, USA tööhõive määr on taastumas
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Äripäeva värskeid artikleid saab taas lugeda
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Teedefirma prognoosib taristuehitusse raskusi
Teedefirma Trev-2 kasvatas aastaga käivet pea kümnendiku võrra, suurenes ka kasum.
Teedefirma Trev-2 kasvatas aastaga käivet pea kümnendiku võrra, suurenes ka kasum.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.