Igale ettevõttele suveülikool?

Webmedia tegevus on kiiduväärne. Tõesti, müts maha nende ees! Õnneks on selliseid ettevõtteid Eestis veel. Aga kas see ongi Eesti kõrghariduse tulevik? Et tublid ettevõtted loovad oma suveülikoole. ITs on selline mudel isegi mõeldav, kuid mida teha majandusteadust tudeerijatega? Kas haldusjuhtimise tudengitele hakkavad suveülikoole korraldama ministeeriumid?

Minu arvates on Eesti kõrghariduse peamine probleem selles, et ei ülikoolil ega üliõpilastel pole selget vastutust kvaliteetse tulemuse ees. Et näiteks finantsjuhtimise eriala lõpetaja omandaks ülikoolis piisavalt teadmisi ja oskusi ettevõttes finantsspetsialistina hakkama saamiseks. Tean mitut turundusvaldkonna magistrit, kes töötavad assistentide, klienditeenindajatena. Sestap hindavad paljud tööandjad töötajate värbamisel eelkõige nende tegelikke oskusi ja töökogemust, mitte diplomite või kraadide olemasolu.

Olukorra muutmiseks tuleb kriitilise pilguga üle vaadata kõrghariduse rahastamispõhimõtted tervikuna. Praegune rahastamisskeem on mugav nii suurtele ülikoolidele kui ka tudengeile, mistõttu pole süsteemi muutmine lihtne. Nõudlikkust kõrghariduses parema kvaliteedi tagamiseks peavad näitama eelkõige ettevõtjad - nemad maksavad makse, kuid ei saa häid töötajaid piisavalt.

Ettevõtjate valmisolek olla riigile kõrgharidusteemadel tõsisem partner on viimaseil aastail oluliselt kasvanud. Hiljuti loodud ja poolsadat teadmistepõhist ettevõtet ühendav Teenusmajanduse Koda on ühe teemana analüüsimas just hariduse ja tööeluga seotud kitsaskohti. Kui ettevõtjad oma positsioone selgelt esitavad, on ilmselt ka poliitikud ja haridus-teadusministeerium valmis kõrgharidussüsteemi edasi arendama. Eestis pole ju ometi vaja sadu ettevõtjate suveülikoole, piisab kvaliteetsest kõrgharidusest.

Autor: Tauno Õunapuu