Unustatud tuhkatriinu - muusika eksport

"2009. aastal kaardistati Eestis loomemajandus arvudega ja need numbrid olid šokeerivad," rääkis MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar, kes üritab selles kaoses niidid lahti harutada ja süsteemi luua.

Numbrid on tema sõnul väikesed seetõttu, et palju meie suurimad tegijad kuuluvad välisagentuuridele. "Arvo Pärdi tulud näiteks ei jõua siia ja kõiki meie dirigente esindavad välisagentuurid. Kui Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri autoritasud ning Järvide dirigeerimistasud tuleksid Eesti agentuuri, siis riigi muusikaekspordi käive mitmekordistuks," lausus Kõlar.

See on kivi ka raadiojaamade kapsaaeda. "Välismuusika osakaal on 80%, seega 80% tasudest, mis jõuaks muidu autorite ühingusse, maksame me välismaale," lisas Kõlar.

Praegu Los Angeleses resideeruva produtsendi Renee Meriste sõnul pole Eestis riiklikku muusikaeksporti. "On olemas ettevõtlikud inimesed ja artistid, kes sellega tegelevad. Ei kultuuriministeerium, ei majandusministeerium ega EAS ei pea oluliseks sellist majandusharu," märkis ta.

"Praegu me konkureerime EASi toetustele elektrijuppide ja mahutite tootjatega. Kuid muusikavaldkonna ja loomemajanduse spetsiifika on selline, et on palju väikeseid ettevõtteid, kes esindavad ühte-kahte artisti, kuid kelle käibe ja kasumi suhe ei mahu etteantud koefitsienti," märkis Kõlar.

Tema sõnul tuleks toetuste kriteeriumid üle vaadata. Hetkel ei kuulu muusikaeksport ei välis- ega kultuuriministeeriumi pädevusse.

Eestis loodi Eesti Muusika Arenduskeskus, mille all on nii riigi muusikaorganisatsioonid kui ka muusikaettevõtjad ja Tallinn Music Week. "Meil on riigis probleemid juuretasandil. Pole piisavalt palju häid muusikaprodutsente, kes pakendaks "toote" ära ja müüks välismaal. Plaanime tuleval aastal teha manager'i-koolitusi. Panime ise rahad kokku ja tegime asja ära. Riiklikku süstemaatilist toetust ekspordile ei ole ja ilmselt enne 2014. aastat ei tule ka," rääkis Kõlar.

Meriste sõnul on eraettevõtluse ja muusikasektori koostöö viimaste aastate majanduskliimas olnud raskendatud. "Aastatel 2003-2007 olid olemas eraettevõtjaid, kes investeerisid muusikasektorisse miljoneid eurosid ja loomulikult oli neist osa väga edukad ja teenis ka korralikku kasumit," märkis Meriste.

Meriste sõnul peaks riik vaatama, kuidas Soomes-Rootsis loovmajandust elavdatakse. "Jalgratast ei ole vaja leiutada. Kõik on olemas," märkis ta. Spordi, teatri, filmi ja klassikalise muusika puhul töötab süsteem Eestis sellepärast, et see oli nii tugevatel jalgadel ka nõukogude ajal. "Muusika puhul öeldakse sageli, et kui on andekas, siis paistab ise välja. Ei ole nii, tööd on vaja teha. Meeskonda on vaja, tingimusi on vaja," lisas Meriste.

Produtsent Toomas Olljumi sõnul ekspordib Rootsi muusikat umbes 8-10 miljardi krooni eest aastas, nende autorite lood on peaaegu iga nädal USA Billboardi edetabeli TOP 10s. "See kõik ei ole juhtunud aga üleöö," märkis Olljum.

Soomes tuleb Kõlari sõnul pool kogu muusika ekspordi kontori eelarvest riigilt ja teine pool ettevõtjatelt.

Muusikaürituse Tallinn Music Weeki vedaja Helen Sildna sõnul on Eesti turgu siiani iseloomustanud suletus. Samas on n-ö suletud keskkonnas tema sõnul arenenud väga omanäoline ja isepäine muusika.

"Plaadifirmaäri on teadupärast ju üleilmses kriisis. Vaja on aga töötada välja valdkondlik arengustrateegia. Sellega me ka hiljuti loodud Eesti Muusika Arenduskeskuse raames tegeleme. Üks kõige olulisemaid eesmärke on just nimelt maailmatasemel manager'ide väljakoolitamine, kes oleksid võimelised viima Eesti talendi välja, kes oleksid edukad ettevõtjad," sõnas ta.

Ta tõi paralleeli Islandiga, mis on suure osa oma riigi kommunikatsioonist rajanud sealse muusika fenomenile. "Ei tasu arvata, et see oleks juhuslik, see on täiesti teadlik ja järjepidev tegevus, mida viiakse ellu koos sealse muusikavaldkonna ja ettevõtjatega," märkis Sildna.

Sorbonne'i ülikooli professori ja maailma tipporkestrite ning staaride - teiste hulgas Björk - mänedžeri Kevin Kleinmanni sõnul on Eestil palju väga häid heliloojaid ja võimekaid artiste.

"Eesti kinnitab minu jaoks seda, et head asjad tulevad väikestes pakendites. Klassikaline muusika on jõudnud mingis mõttes kaugemale kui muu muusika. Björk murdis välja veel väiksemast kohast, kui seda on Eesti. Kedagi tegelikult ei huvita, kust sa pärit oled, vaid loeb terve pakett," märkis ta.

Muusikaekspordi võtmesõnaks on tema sõnul äriettevõtete ja muusikute-kunstnike koostöö. "Muusika ekspordi käimatõmbamine oleneb palju ka sellest, et erasektor näeb muusikat või muusikut tööriistana, et tõmmata tähelepanu oma tootele, ning kui artistil on potentsiaali, siis ka eksportida. See teenib nii artisti kui ka ettevõtte huvisid. See äri oleks n-ö ringikujuline," rääkis Kleinmann.

"Oleme tagasi seal, kus me olime 16.-17. sajandil, kui kunstnikke toetasid riigi rikkaimad perekonnad. Nagu Medicid Itaalias, kes toetasid kunsti, ja Habsburgid Austrias, kes toetasid Mozartit ja teisi heliloojaid," rääkis Kleinmann, kelle sõnul võiksid Eesti muusikud leida endale oma Medicid.

Rein Kilk, suurettevõtjaEttevõtluse ja muusikute koostöö mingis osas meil eksisteerib. Näide sellest, kui kaugele on võimalik süsteemse tegevusega jõuda, on näiteks Lauri Laubre ja Kerli Kõiv. Kuid spetsialiste oleks vaja rohkem. Ma ei usu, et mina sellega hakkama saaksin, see nõuab palju spetsiaalseid teadmisi. See tehnoloogia on keerukam kui mõne muu toote müümine. See pole nii, et teeme kihvti laulu ja müüme maha.

Loomemajandusel on oma romantiline lähenemine ja toode ise on väiksem kui turundus ja müük. Kui ollakse juba masinavärgis sees, siis saab selle pealt ka teenida, Eurovisioon näiteks. Taanlased, kes võitsid kunagi, teenisid selle pealt, aga kui Eesti võitis, siis ei suudetud seda koos hoida ja ei teenitud.

Enn Kunila, NG Investeeringute üks omanikSee on oluline tegevus ja osa Eesti visiitkaardist. Muusika alal on meil silmapaistvaid tulemusi. See, et eraettevõtjad kultuuri toetaks, on normaalne. Kui on võimalusi ja huvi, siis tuleks seda teha. Meil on olnud pikaajaline koostöö Liviko kaudu, kes on olnud Eesti muusika- ja teatriakadeemia toetaja. Kui Mihkel Poll oli väike poiss alles, siis ta oli meie stipendiaat. Hea tunnetada, et mees on lennanud kõrgele ja saavutanud rahvusvahelist tunnustatust.

Meie ettevõte Balbiino on olnud lepingulises suhtes sellise ansambliga nagu Vanilla Ninja. Kui nad Eestist väljaspool ilma tegid, siis oli neil konkreetne vastastikku kasulik leping. Meil ongi üks kaubamärk Vanilla Ninja jäätis ja sel oli hea minek. Meie oleme rahul, see on ära tasunud.

See on möödapääsmatu, et eraettevõtted toetavad kultuuri ja kunsti. Teine asi on vastastikku kasulik koostöö. Ükskõik milline kultuurinähtus pole, tuleb igal juhul Eesti kultuuri toetada. Kunst on Eesti visiitkaardi üks osa.

Autor: Kaisa Tahlfeld