Uuring: hinnatõusu ootus vaibumas
Ettevõtjate hinnangul on hinnasurve viimastel kuudel mõnevõrra taandunud, kuid hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid on jätkuvalt rohkem kui neid, kes hindade langust lähikuudel ette nägid.
Valdavalt eeldatakse hindade püsimist praegusel tasemel, hinnatõusu peetakse tõenäolisemaks keemiatööstuses, vahendas rahandusministeerium konjunktuuriinstituudi uuringut.
Üldist hinnaindeksit on tugevasti mõjutanud hindade kasv toiduainete tootmises (8,9%), seda eelkõige piimatoodete kallinemise tõttu (26,8%). Konjunktuuriinstituudi andmetel on aastaga kallinenud kõik olulisemad piimatooted. Piima tootjahinnad on kasvanud üldiselt samas suurusjärgus toorpiima kokkuostuhinna tõusuga, kilepiima puhul siiski mõnevõrra rohkem.
Kuigi puidutööstuses on toormaterjali hinnad oluliselt tõusnud, on puidu- ja paberitööstuse hinnatõus Eestis olnud viimastel kuudel tagasihoidlik. 2009. aasta novembriga võrreldes jäi mõlemas harus hinnatõus alla 5%. Teistes tööstusharudes on tootjahindade kasv olnud keskmisest väiksem, mitmeski tööstusharus on hinnad jätkuvalt madalamad kui aasta tagasi (näiteks lihatooted, puu- ja köögivilja töötlemine, rõivatootmine, mööblitööstus).
Statistikaameti andmetel kerkisid tootjahinnad töötlevas tööstuses novembris 0,5%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad keskmiselt 5,8% kõrgemad. Sarnaselt teistele ELi riikidele on importsisendite kallinemise tõttu tugevasti tõusnud metalltoodete tootjahinnad (18,5% võrreldes eelmise aastaga). Elektriseadmete tootmises kasvasid hinnad 9%, lisaks tootmissisendite kallinemisele on tõenäoliselt ka tootmisstruktuuris toimunud liikumine kallimate toodete suunas.
Töötleva tööstuse tootjahinnad on liikunud Euroopa Liidus juba üle aasta tõusutrendis. Aastaga on kõige rohkem tõusnud nafta- ja keemiatoodete, metallide, puidu- ja pabertoodete tootjahinnad. Majanduskriisi tõttu olid hinnad samades harudes aasta tagasi kõige rohkem alla surutud. Eestis on tootjahinnad kerkinud veidi kiiremini kui ELis keskmiselt, ka tööstusharude lõikes on arengud mõnevõrra teistsugused.
Novembris jäid ekspordihinnad eelmise kuu tasemele ja aastane kasvutempo aeglustus 8,1%ni. Samas impordihinnad jätkasid tõusu, oktoobrikuust olid hinnad keskmiselt 1,7% võrra kõrgemad ja aastataguse perioodiga võrreldes kasvasid 9,6%. Ekspordihindade kasvutempo pidurdumist toetasid enam puit ja puidutooted. Impordihindu mõjutas taas nafta kallinemine maailmaturul ja sellest tulenevalt teiste toormete hinnatõus.
Novembris oli kiireim aastane ekspordihindade tõus metallitööstuses (kolmandiku võrra). Jätkus ka mõningane hinnatõusu kiirenemine toiduainetööstuses, kasv ulatus 13%ni. Metalltoodete tootmises, keemiatööstuses ning kummi- ja plastitööstuses tõusid ekspordihinnad aastaga 7–8%. Teistes tööstusharudes jäi aastane hinnakasv 2–3% piiresse, rõivatööstuses ja masinatööstuses aga langesid ekspordihinnad samas suurusjärgus.
Oktoobrikuuga võrreldes tõusid enim naftasaaduste sisseveohinnad (8%), kuid aastane kasvutempo aeglustus 17%ni. Kõige kiiremini kasvasid aastaga põllumajandussaaduste impordihinnad (28%), keemiatoodete ja metallide hinnad olid eelmise aasta novembrist ligikaudu viiendiku võrra kõrgemad. Ka enamiku teiste toodete impordihinnad tõusid aastaga.
Aasta lõpukuul võib oodata ekspordihindade mõningast stabiliseerumist, sest ka kaubandustegevus on jõulupühade tõttu mõnevõrra tagasihoidlikum. Impordihindu mõjutab jätkuvalt nafta maailmaturuhinna tõus.