• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank maksab Euroopa Keskpanka ligi 200 mln eurot

    Eesti Pangal tuleb seoses euroalaga liitumisega Euroopa Keskpanga kapitali ja välisreservidesse sisse maksta veidi üle 200 miljoni euro, selgitas pank uusi kohustusi.

    Euroopa Liidu euroalavälised keskpangad on pidanud neile märgitud Euroopa Keskpanga (EKP) kapitalist sisse maksma väga väikse osa. Varem tuli märgitud kapitalist miinimumosana sisse maksta 7 protsenti ja eelmise nädala otsuse kohaselt alanes miinimum 3,75 protsendini. Euroalaga liitumise tõttu tuleb Eesti Pangal sisse maksta kogu meile märgitud EKP kapitali osa.
    Kuna aga EKP nõukogu otsustas eelmisel nädalal suurendada EKP kapitali 5 miljardi euro võrra 10,76 miljardi euroni, siis tuleb Eesti Pangal teha täiendavaid makseid. Euroala keskpangad teevad maksed kolmes võrdses jaos: selle, järgmise ja ülejärgmise aasta lõpus.
    Kuna Eesti Pank liitub 1. jaanuarist eurosüsteemiga, siis saame makseid teha liitumisele järgneval esimesel pangapäeval ehk 3. jaanuaril.
    Seega, seoses liitumisega eurosüsteemiga maksab Eesti Pank 3. jaanuaril põhikapitali sissemaksmata osa maksena ligi 9,6 miljonit eurot. EKP põhikapitali suurendamisega seotult teeme esimese osamakse summas 2,98 miljonit eurot samuti 3. jaanuaril. Põhikapitali suurendamisega seotud järgmised osamaksed on sama suured.
    EKP täisomanikuks saamisega seoses peab Eesti Pank tegema sissemakse ka EKP välisvaradesse. EKP välisvarad on vajalikud selleks, et vajadusel teha valuutainterventsioone. Sissemakse suurus on suurusjärgus 147,9 miljonit eurot.
    Samal põhjusel tuleb Eesti Pangal teha sissemakse ka EKP omakapitali. Omakapital moodustub reservidest, ümberhindluskontodest ja provisjonidest. Omakapitali sissemakse suurus selgub, kui on kinnitatud EKP tänavune kasuminumber koos aastaaruandega, mis suure tõenäosusega juhtub kevade jooksul. Eeldatavasti jääb omakapitali sissemakse suurusjärku 40-50 miljonit eurot.
    Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti Pangal tuleb seoses euroalaga liitumisega EKP kapitali ja välisreservidesse sisse maksta veidi üle 200 miljoni euro.
    Eesti Pank teeb maksed valuutareservide arvelt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).