Euro tegi Eesti tuntuks ja investorid uudishimulikuks

Euro käibelevõtmine on toonud Eestile vähemalt sama suurt tähelepanu kui riigi taasiseseisvumine aastal 1991 ning meie liitumine Euroopa Liiduga aastal 2004. Rahvusvaheline meedia teeb Eestile praegu suurepärast PR-tööd. Sellist, mida ükski meie riigi rahaga tehtav tutvustuskampaania ilmselt kunagi ei suudaks teha.

Oleme tähelepanukeskmes ja see on hea. Ehkki vastukaja on nii positiivset kui ka negatiivset või isegi mõlemat korraga - näiteks nobelist Paul Krugman ühtaegu nii õnnitles meid euro puhul kui ka avaldas Eestile kaastunnet ohvrite puhul, mida selle nimel tehti -, on n-ö rambivalguses olek Äripäeva meelest Eesti jaoks praegu kõige tähtsam.

Positiivset on siiski rohkem ning domineerima jääb sõnum eurost kui kvaliteedimärgist Eestile. Isegi Spiegel lõpetab oma eilse pessimistliku jutu sõnadega: "Võimalik, et euro ja Eesti sobivad siiski hästi kokku."

Probleem number üks on suur tööpuudus. Sellele juhtis tähelepanu nii Spiegel kui ka teised väljaanded. Ja paraku jääb tööpuudus selleks meie analüütikute sõnul veel lähiaastatekski.

Samas on mõiste "negatiivne" teinud läbi ka omamoodi deformatsiooni, millest võiks arvata, et mõned asjad on vist vaid seetõttu negatiivsed, et puudutavad Eestit. Näiteks see, mida meie krooniaja suurimaks miinuseks peeti - devalveerimisoht (seda pidas näiteks Paul Krugman üsnagi tõenäoliseks) -, esitletakse nüüd millegipärast päästerõngana ning negatiivseks peetakse devalveerimisvõimaluse puudumist.

Spiegel märgib, et kui Eesti kasv jääb nõrgaks, ei ole meil võimalust oma majandust oma raha devalveerimise abil uuesti käima lükata. Financial Times aga just tõstab esile raha devalveerimishirmu kadu, arvates nagu meiegi, et see peaks investorid Eestisse tagasi meelitama.

Stabiilne raha on majanduse nurgakivi. Seda enam, et praegu näitab euro tulek ka Eesti võimet toime tulla kriisidega. Swedbank ja SEB võivad end tunda nüüd kindlamana ning euroalas on üks hääl konservatiivse raha- ja eelarvepoliitika toetajail juures.

Kõik see suurendab investorite usaldust Eesti vastu. Ja võimalik, et see hakkab mõne aja pärast mõjutama tööpuuduse näitajaid ega jää vastu peegeldumata ka väärtpaberiturul. Premia Foods tuli igatahes õigel ajal börsile.

Tallinna börsi head ajad jätkuvad. Seega on küll põhjust olla optimistlik Tallinna börsil juhatuse esimehel Andrus Alberil, kes meie tänases lehes prognoosib alanud aastast börsile veel paremat, kui oli seda 2010. aasta (börsiindeks tegi ajalugu, kasvades 73 protsenti).

Alber ootab kauplemisaktiivsuse suurenemist, põhjuseks euro tuleku kõrval taas kasvav majandus, uuest aastast rakendunud investeerimiskontode süsteem eraisikutele, ka üldisem suundumus maailmas lihtsustada ettevõtete noteerimist.

Investorite huvi börsi vastu võib seega hajutada peamiselt üks asjaolu - see, et uusi ja huvitavaid ettevõtteid on börsil vähevõitu. Euro meelitab investorite raha siia, aga narr oleks, kui me ise selle uuesti minema peletame. Järgmist võimalust, mil Eesti staarirollis rahvusvahelisse meediasse pääseb, me ju ette ei tea.

Autor: ÄP