Eesti tänab oma kaitseväelasi, kes on vapralt võidelnud Afganistanis, NATO operatsioonil. Mõõkadega Kotkaristi teenetemärgi saavad ligi 20 aastat kaitseväes teeninud ja Afganistanis demineerimisgrupi julgestusmeeskonna ülemana tegutsenud staabiveebel Andri Harkmann, viiel rahvusvahelisel missioonil osalenud ja meeskonna ülemaks tõusnud veebel Üllar Käggo ning Afganistani missioonil oma rühma ka läbi kõige keerulisemate olukordade viinud veebel Karol Treial.
Riik tunnustab teenetemärgiga Lõuna-Afganistanis Lashkar Gah’ provintsi ülesehitusmeeskonnas tervishoiueksperdina töötanud Anu Raisma’d ja Camp Bastioni traumakeskuses välikirurgina töötanud tunnustatud südame- ja veresoontekirurgi Tiit Meren’it.
Teenetemärgi saavad kaasaegse liikluspolitsei ja –järelevalve üks rajaja politseikolonelleitnant Alo Kirsimäe ning küberkuritegevuse ja sellega kaasnevate rahapesu juhtumite avastamisega paljudele riikidele rahvusvahelist eeskuju näidanud politseikapten Kalmer Viska. Samuti saavad riikliku autasu 17 aastat piirivalves teeninud ja nüüdne Luhamaa maanteepiiripunkti juht piirivalvemajor Aivo Pinte ning kaitsepolitseiametnikud Martin Arpo ja Marlen Piskunov.
Eesti tänab ja tunnustab teadlasi, kelle saavutused on aidanud kaasa riigi arengule väga paljudes valdkondades. Valgetähe teenetemärgi saavad ka tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli endine rektor Peep Sürje, füüsik ja Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller, keeleteadlane ja Eesti Keelenõukogu esimees professor Birute Klaas, semiootik ja Tartu Ülikooli professor Peeter Torop, Washingtoni Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli audoktor, neuroteadlane Jaak Panksepp ning Tallinna Ülikooli professor ja suurepärane Mihhail Bulgakovi loomingu uurija Irina Belobrovtseva.
Eesti annab teenetemärgid õpetajatele, kes on innustanud oma õpilasi haridusteel ikka edasi minema ja kujundanud seeläbi homse Eesti nägu. Valgetähe ordeni saavad pedagoogikateadlane ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, pikaaegne koolijuht kõne- ja kuulmispuudega lastele – Tartu Hiie Kooli direktor Helgi Klein, mitmes koolis õpetanud teenekas viiulipedagoog Ivi Tivik ning Kadrina valla Vohnja kooli loomise eestvedaja, selle kauaaegne õpetaja ja direktor Malle Reimann.
Eesti tänab ja austab oma kirjanikke, muusikuid, kunstnikke, näitlejaid, koorijuhte, kelle loominguline tegevus on teinud meid kõiki rikkamaks. Teenetemärgi saavad tunnustatud ooperilaulja, koloratuursopran Margarita Voites, armastatud koorijuht ja Tartu Poistekoori asutaja Uno Uiga, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja Eesti üks tuntumaid keraamikuid Leo Rohlin, Ugala teatri pikaaegne näitleja Leila Säälik, Kihnu Virvena tuntud rahvalaulik Virve-Elfriide Köster, üks Eesti staažikamaid graafikuid ja raamatuillustraatoreid Avo Keerend, veerand sajandit ajakirjas Vikerkaar kriitika- ja esseistikakülgi toimetanud ja Eesti kirjanduselus autoriteetsemaid kriitikuid Kajar Pruul, Vanemuise teatri näitleja Aivar Tommingas, Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne direktor Maruta Varrak, skulptor Mare Mikof, luuletaja Indrek Hirv, kirjanik, tõlkija ja kultuurivahendaja Jelena Skulskaja, Eesti Draamateatri näitlejad Ülle Kaljuste ja Guido Kangur, Eesti Nuku- ja Noorsooteatri direktor ja interaktiivse nukumuuseumi eestvedaja Meelis Pai, luuletaja ja kirjanduskriitik Joel Sang, ajakirja Akadeemia toimetaja ning ajaloo- ja kultuuriuurija Mart Orav.
Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad ka üks eesti-prantsuse hinnatumaid tõlke ja Anton Hansen Tammsaare tõlkija prantsuse keelde Jean Pascal Ollivry, Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte professor ja Tuglase Seltsi juhatuse esimees Riho Grünthal ning Soome parlamendi Eesti sõprusrühma esimees Markku Laukkanen. Valgetähe teenetemärgi saab Eesti-Poola kultuurisidemete edendaja, Chopini aasta üks korraldajaid Eestis ja nägemispuudega laste muusikaõpingute toetamise korraldaja Slawomira Borowska-Peterson.
Eesti tänab ajakirjanikke, kelle mõte ja sõna on aidanud nende lugejatel või kuulajatel mõista paremini ja avaramalt maailma meie ümber. Teenetemärgi saavad ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, muusikaajakirjanik Immo Mihkelson ning kirjanik, ajakirjanik ja loodushoiu populariseerija Vladislav Koržets.