Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veeber: ettevõtja on viimane, kellele orden antakse
Ettevõtjad põhimõtteliselt autasu ei väärigi, sest kui vaadata Eesti seadusi, siis ettevõtja on kõige viimane inimene, kellele näiteks orden anda, ütles soojaärimees ASi Giga juht Tiit Veeber.
„Küll aga peavad kõik ettevõtlusest saama ja mitte keegi midagi ettevõtjale vastu anda ei taha,“ tõdes Veeber. „Ettevõtja on seaduste järgi vastu seina surutud nagu kirjamark. Mingit ruumi ta selja taga ei ole. Rääkimata medali- või ordenilintide ruumist seal.“
President Toomas Hendrik Ilves tunnustab tänavu Eesti Vabariigi 93. aastapäeva eel riiklike teenetemärkidega 99 inimest, kelle seas on ka kolm ettevõtjat. Sellest lähtuvalt oli päevaküsimuseks, kas president on liiga kitsi ettevõtjatele ordenite jagamisel?
„Ma kahtlen, kas need kolmgi, kes tänavu ordeni saavad, ongi ettevõtjad. Nad on ilmselt ka poliitikaga seotud inimesed,“ lausus Veeber. „Need, kes ettevõtlust teevad ja on hommikust õhtuni ja ööst hommikuni tööl, nendele ei kuulu mitte midagi. Küll aga peavad kõik siit saama ja keegi midagi vastu anda ei taha.“
Riigivapi III klassi teenetemärgi saavad presidendilt praegune ja eelmine rahandusminister Jürgen Ligi ja Ivari Padar, kellele riiklik autasu on tunnustuseks nende suure panuse eest Eesti euroalaga liitumisel.
President Toomas Hendrik Ilves annab sel aastal teemetemärgi kolmele ettevõtjale, sh Tallinki juhile Enn Pandile. Eelmisel aastal pidas president meeles 7 ettevõtjat.
Olen arvamusel, et kui presidendi kantselei oleks ettevõtjaid hinnanud sama mõõdupuu järgi nagu ta hindas rahandusministreid, oleks leidnud ka autasustamist väärivaid ettevõtjaid rohkem, ütles ASi Anttila tegevdirektor Tauno Tuula.
Jah, see tuli tõesti mulle suure üllatusena, mida ei oska kohe millegagi seostada, kommenteeris Valgetähe teenetemärgi saamist Haljala ettevõtja Rolf Kristian Relander.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.