Eesti saastekvoodiregistrist avastatud varastatud saastekvoodiühikud seisavad kontodel, mis ei kuulu Eesti ettevõtetele ega eraisikutele.
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja kt Meelis Mündi sõnul on Eesti registris ca 100 kontot - ca 50 käitise kontot ning ca 50 isiku arvelduskontot. Eraldi on riigikonto, kus hoitakse riigi lubatud heitkoguse ühikuid.
Kvoodivargusega seotud eraisikuid on rohkem kui üks ja tunduvalt vähem kui kümme, vahendas Postimees täna. "Käitiste konto saavad avada kauplemissüsteemi kohuslased ehk perioodil 2008-2012 riikliku jaotuskavaga hõlmatud ettevõtted. Isiku arvelduskonto sai luua eraisik või äriühing olenemata asukohariigist, esitades selleks vajalikud dokumendid liikmesriigi pädevale ametiasutusele," täpsustas Münt.
Selgituseks olgu lisatud, et saastekvoodiregistri mõttes on käitised alates 20 MW võimsusega energiaettevõtted või tööstusettevõtted. Muud kontoomanikud osalevad kauplemisturul eelkõige spekulatiivse tulu teenimise eesmärgil. ELi kauplemissüsteemi ühiku EUA hind on praegu 14 eurot tonni kohta.
Jaanuaris sekkus kvoodiärisse Euroopa Komisjon, kuna Tšehhi, Austria ja Kreeka registritest läks peale häkkimisi kaduma umbes kaks miljonit heitkoguseühikut. Osa kadunud ühikuist on samas saladuslikul kombel sattunud Eesti registris olevatele kontodele.
Praegu koostab Eesti aruannet oma registri turvalisusest, mille heakskiitmisel saab taas ühikuid ostma-müüma hakata.
Münt mainis, et juhtunu põhjuseid alles uuritakse. "Osa illegaalselt edasi kantud ühikutest on hetkel Eesti registris olevatel kontodel, mis ei kuulu Eesti juriidilisele isikule ega eraisikule. Edasiste tegevuste üle otsustamine toimub liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel," ütles ta.
Sellised lühikese aja jooksul mitme erineva liikmesriigi registriga seotud illegaalsed tehingud on esmakordsed, mis sundiski komisjoni astuma erakorralisi samme, ütles Münt selgitades, et 2003. aasta direktiiviga loodud kvootide kauplemise süsteem on internetipõhine andmekogu, kuhu on muuhulgas salvestatud kasvuhoonegaasidega kauplevate isikute ja käitiste andmed, käitistele eraldatud lubatud heitkogused, ühikutega tehtud tehingud ning käitiste tõendatud ja tagastatud heitkogused. Igal Euroopa Liidu riigil on oma saastekvoodiregister.
Saastekvoodi kauplemise süsteemis ei toimu maksmist ning seda register ka ei kajasta. Liikmesriik ei oma informatsiooni tehingutega seotud maksete kohta. Registris toimub ainult saastekvootide tehniline ülekandmine vastava konto omanikult teisele kontole. Õigusliku aluse olemasolul, näiteks õiguskaitseorgani nõudel, saab registris oleva konto ka blokeerida.
ELi kvoodiäri sattus avaliku tähelepanu alla jaanuari lõpus. Europol ei välista, et asjasse on segatud organiseeritud kuritegevus.
Seotud lood
2005. aastal loodud Euroopa Liidu heitmekvootidega kauplemise süsteem on pakkunud head teenimisvõimalust petistele ja südamerahu poliitikutele, kuid kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid paiskub atmosfääri praegu rohkem kui kunagi varem.
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele