Tööandjad: valimisprogrammides hoidutakse ebamugavatest teemadest

Kriisi sõnul valitseb tööandjatel samuti IRL-iga üksteisemõistmine eelarve tasakaalu küsimuses, erinevalt Reformierakonnast aga näiteks ka haldusreformi vajalikkuse osas. IRL-iga on kooskõla ka maksustamisküsimustes, erinevate transpordiühenduste loomise osas ja suhtumises Venemaaga läbikäimisesse, loetles Kriis.

„Haridusküsimustes on samuti kooskõla, kuid erimeelsused ilmnevad tudengite õppemaksu küsimuses,” ütles Kriis. „IRL soovib kõigile pakkuda tasuta kõrgharidust, Reformierakond aga tööandjate ettepanekuga kattuvat tasulist, kuid stipendiumitel põhinevat rahastamismudelit.”

Mõlemast erakonnast erineb tööandjate käsitlus selgelt vanaduspensionide rahastamise küsimuses. Tööandjad pakuvad välja paindlikuma indekseerimise, mille mõlemad paremerakonnad sisuliselt välistavad. Kriisi sõnul tuleb siiski lugeda positiivseks seisukohta, et pensionitõusu peetakse võimalikuks ainult majanduslike võimaluste paranedes.

„Samuti tuleks esile tõsta Reformierakonna soovi reformida eri- ja soodustingimustel pensionite süsteemi,” lisas Kriis. „IRL jällegi üllatab emapensioni sisseseadmise sooviga, näitamata kätte selle katteallikaid.”

Vasakul asetsevate erakondadega – Sotsiaaldemokraatlik Erakonna ja Eesti Keskerakonnaga – on tööandjatel kattuvaid lubadusi vähem. „Üldiselt toetavad kõik vasakerakonnad meie ettepanekuid välisinvestorite kaasamiseks, e-teenuste arenguks, riiklike investeeringute tegemiseks infrastruktuuri ja suhete parandamist Venemaaga,” avaldas Kriis. „Huvi pakub ka sotside lubadus parandada ettevõtete ligipääsu kapitaliturgudele ning siduda ettevõtlustoetused töökohtadega. Sellega saab ainult nõustuda, kuid kahjuks ei selgitata, kuidas neid täpsemalt ellu viia.”

Erimeelsused vasakerakondadega on tööandjatel peaaegu kõigis sotsiaalvaldkonna küsimustes ja tulumaksu küsimuses. Mõlemad erakonnad soovivad tulude maksustamist radikaalselt muuta. Selleks soovitakse sisse viia astmeline tulumaks ja taastada ettevõtte tulumaks. Mõlemad erakonnad soovivad tõsta pensione, kuid erinevalt paremerakondadest on nad nõus arutama pensioniea paindliku tõstmise üle.

Kõige rohkem lahknevad tööandjate ja erakondade vaated pensionite tõstmise küsimuses. Nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus mõjutavad Eestit oluliselt demograafilised muutused – rahvastiku vananemine ja töölkäijate arvu vähenemine. Praegu veel hoiduvad erakonnad selles osas eesmärkide püstitamisest ja piirduvad vaid rahaliste toetuste lubamisega, seisab liidu teates.

Tööandjad ootavad erakondadelt selgemat maailmavaatelist enesekehtestamist ja prioriteetide seadmist pikemas perspektiivis ning vähem üksikuid toetusmeetmeid. „Ettevõtjatel soovitame igal juhul tutvuda erakondade programmidega ja mitte lähtuda ainult valimisreklaamist,” ütles Kriis.