Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandjad: valimisprogrammides hoidutakse ebamugavatest teemadest

    Erakonnad hoiduvad valimisprogrammides ebamugavate teemade tõstatamisest ja püüavad meeldida üheaegselt kõigile valijagruppidele – eriti pensionäridele, näitas tööandjate keskliidu poolt läbi viidud programmide võrdlus Tööandjate Manifestiga.

    Siiski on programmides tööandjate seisukohtadega palju kattuvusi, vaatamata mitmele teravale reaktsioonile vahetult manifesti avaldamise järel, teatas Eesti Tööandjate Keskliit.
    Tööandjate manifestiga 2011–2015 langevad kõige rohkem kokku Eesti Reformierakonna ja IRL-i programm, kuid ühiseid punkte leidub ka teiste erakondade programmides. Näiteks on erakonnad ühel meelel, et tööandja poolt tehtud kulutusi töötajate tervise edendamisesse (v.a Reformierakond) ja tasemekoolitusse ei tohiks käsitleda erisoodustusena. Samuti soovitakse heanaaberlike suhete arendamist Venemaaga. Sarnaselt tööandjatega peetakse oluliseks ekspordivõimekuse ja kutsehariduse edendamist.
    „Reformierakonnaga meil on üksmeel eelarvetasakaalu, maksusüsteemi stabiilsuse, sotsiaalmaksu korralduse küsimuses, ka riigiasutuste reformimise ning e-teenuste arengu osas,” märkis keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Erimeelsused tegelikult puuduvad, kui välja jätta võõrtööjõu kaasamise erinevad tõlgendused – nemad välistavad massilise sissetoomise, meie ettepanekud aga keskendusid tähtaegadele ja kvalifikatsioonile.”
    Kriisi sõnul valitseb tööandjatel samuti IRL-iga üksteisemõistmine eelarve tasakaalu küsimuses, erinevalt Reformierakonnast aga näiteks ka haldusreformi vajalikkuse osas. IRL-iga on kooskõla ka maksustamisküsimustes, erinevate transpordiühenduste loomise osas ja suhtumises Venemaaga läbikäimisesse, loetles Kriis.
    „Haridusküsimustes on samuti kooskõla, kuid erimeelsused ilmnevad tudengite õppemaksu küsimuses,” ütles Kriis. „IRL soovib kõigile pakkuda tasuta kõrgharidust, Reformierakond aga tööandjate ettepanekuga kattuvat tasulist, kuid stipendiumitel põhinevat rahastamismudelit.”
    Mõlemast erakonnast erineb tööandjate käsitlus selgelt vanaduspensionide rahastamise küsimuses. Tööandjad pakuvad välja paindlikuma indekseerimise, mille mõlemad paremerakonnad sisuliselt välistavad. Kriisi sõnul tuleb siiski lugeda positiivseks seisukohta, et pensionitõusu peetakse võimalikuks ainult majanduslike võimaluste paranedes.
    „Samuti tuleks esile tõsta Reformierakonna soovi reformida eri- ja soodustingimustel pensionite süsteemi,” lisas Kriis. „IRL jällegi üllatab emapensioni sisseseadmise sooviga, näitamata kätte selle katteallikaid.”
    Vasakul asetsevate erakondadega – Sotsiaaldemokraatlik Erakonna ja Eesti Keskerakonnaga – on tööandjatel kattuvaid lubadusi vähem. „Üldiselt toetavad kõik vasakerakonnad meie ettepanekuid välisinvestorite kaasamiseks, e-teenuste arenguks, riiklike investeeringute tegemiseks infrastruktuuri ja suhete parandamist Venemaaga,” avaldas Kriis. „Huvi pakub ka sotside lubadus parandada ettevõtete ligipääsu kapitaliturgudele ning siduda ettevõtlustoetused töökohtadega. Sellega saab ainult nõustuda, kuid kahjuks ei selgitata, kuidas neid täpsemalt ellu viia.”
    Erimeelsused vasakerakondadega on tööandjatel peaaegu kõigis sotsiaalvaldkonna küsimustes ja tulumaksu küsimuses. Mõlemad erakonnad soovivad tulude maksustamist radikaalselt muuta. Selleks soovitakse sisse viia astmeline tulumaks ja taastada ettevõtte tulumaks. Mõlemad erakonnad soovivad tõsta pensione, kuid erinevalt paremerakondadest on nad nõus arutama pensioniea paindliku tõstmise üle.
    Kõige rohkem lahknevad tööandjate ja erakondade vaated pensionite tõstmise küsimuses. Nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus mõjutavad Eestit oluliselt demograafilised muutused – rahvastiku vananemine ja töölkäijate arvu vähenemine. Praegu veel hoiduvad erakonnad selles osas eesmärkide püstitamisest ja piirduvad vaid rahaliste toetuste lubamisega, seisab liidu teates.
    Tööandjad ootavad erakondadelt selgemat maailmavaatelist enesekehtestamist ja prioriteetide seadmist pikemas perspektiivis ning vähem üksikuid toetusmeetmeid. „Ettevõtjatel soovitame igal juhul tutvuda erakondade programmidega ja mitte lähtuda ainult valimisreklaamist,” ütles Kriis.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.