Turumanipulatsioon: hea järelevalvetava saab seaduseks

Tallinna börs näitab majanduse kosumist. Börsiindeks kerkis möödunud aastal 72,6%, mis on meie börsi ajaloo suurim aastane tõus. Analüütikute sõnutsi saab ka selle aasta algust börsil iseloomustada sõnaga "imeline". Igal mündil on aga kaks külge. Ühelt poolt on kasv võimalus, teisalt kätkeb see endas soovi mängureegleid eirata. Kiire kasvu ajal on pettuste või manipulatsioonidega võimalik rohkem võita kui stabiilsetel aastatel. Meie oleme taolisteks arenguteks valmis: iga päev analüüsivad turul toimuvat pikaaegse praktilise kogemusega endised väärtpaberikauplejad.

Eelmisel aastal esitasime õiguskaitseasutustele neli kuriteoteadet, neist ühe turukuritarvituse kohta börsil. Asju uurivad politsei ja prokuratuur. Seoses turumanipulatsiooniga algatasime neli väärteoasja. Neist kolmes uurimine jätkub, ühes jõudsime trahvimiseni. Trahvi saaja kaebas selle kohtusse ja seetõttu ei ole trahviotsus seni jõustunud. Järelevalve väärteootsuse kohaselt sooritati börsil kaubeldavate Eesti Ekspressi aktsiatega pakkumise ja nõudluse osas tõenäoliselt eksitavaid ning aktsia hinda kunstlikule tasemele viivaid tehinguid. Lisaks toimus eelmisel aastal laia kõlapinna pälvinud kohtuvaidlus kriminaalasjas, milles Toomas Tooli ja Karoly Kirberit süüdistati turumanipulatsioonis. See kriminaalasi jätkub kõrgemas kohtus.

Oma kogemusele tuginedes näeme põhjust jagada börsil kauplejad kaheks. Valdava enamuse puhul on üldjoones tunda Euroopa väärtusi kandvaid hoiakuid. Väikese vähemuse osas näib samas, et kauboikapitalism päris kadunud ei ole. Tallinna börs hakkas tegutsema 1996. aastal, seadusega keelati turumanipulatsioon kuriteona 2007. aastal ja esimese jõustunud kohtuotsusega kinnitatud trahvini jõuti 2009. aastal. Börsi algusest esimese karistuseni on pikk aeg. Selle kestel juurduvad arusaamad ning teatud käitumisviisid. Väidetakse, et meie börs on niivõrd eriline, et siin on lubatud enamat.

Turumanipulatsioon on aga kogu Euroopa Liidus üheselt defineeritud ja karistatav tegu, kuna tähendab investorite ebavõrdset kohtlemist ning rikub reguleeritud väärpaberituru usaldusväärsust. See reegel kehtib suurte ja väikeste riikide ning börside suhtes. Börs toimib eeldusel, seal olev info on õige ja tehingud tegelikud. Börsil saavad kokku nõudlus ja pakkumine, börs loob õige hinna ning vara likviidsuse. Laiemas plaanis aga näitab börs majanduse tervist. Manipulatsioon on otsene rünne börsiinfo õigsuse vastu, moonutades seda. Selles kannatavad kõik, kes vähegi börsiga kokkupuutes: alustades väikeinvestorist ja lõpetades statistikuga.

Praeguseks sündinud kaks kohtuotsust näitavad, et turumanipulatsiooni puhul on võimalik kohtul seaduses olevaid abstraktseid sätteid väga erinevalt mõista ning tõlgendada. See asjaolu, järelevalvepraktika, ELi direktiivid ning märguanded turuosalistelt viisid meid vajaduseni paluda seadusandjal täpsustada turumanipulatsiooni käsitlevaid regulatsioone.

Täna on riigikogus kolmandal lugemisel vastav eelnõu (907 SE). Eelnõus sätestatakse lisaks üldisele turumanipulatsiooni koosseisule mitteammendav loetelu manipulatsiooni näidetest. See võimaldab eriti kogemuseta väikeinvestoril veelgi lihtsamini mõista, millised teod on börsil keelatud ja karistatavad. Eelnõus tuuakse ära hoiatavad märguanded, mis annavad signaali manipulatsiooni võimaliku toimumise kohta. Need on olulised eelkõige börsile ja kutselistele turuosalistele, kes peavad turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest finantsinspektsiooni teavitama. Muudatusettepanekud on vajalikud finantsinspektsioonile täpsemaks õiguslikuks raamiks, kuigi sisuliselt oleme kogu aeg lähtunud nüüd seadusesäteteks vormunud põhimõtetest. Eelnõu on vajalik ka kohtumenetluse osalisele oma õiguste paremaks teostamiseks ning otsustajale õiglasemaks otsuseks.

Sellest aastast tegutseb ELi väärtpaberiturgude järelevalve asutus ESMA (European Securities and Markets Authority), mis töötab välja õigusnorme ja tagab, et neid kohaldatakse ühetaoliselt kogu ELis. ESMA peab reageerima olukorrale, kus liikmesriik ei kohalda õigesti Euroopa Liidu seadusi. ESMA liikmeks oleva finantsinspektsiooni teadmised turukuritarvitustest ja nende uurimisest ei erine kolleegide omast teistes ühenduse riikides. Loodame, et riigikogus käsitletavad seadusemuudatused on positiivne märk kõigile, aitavad börsil endal ja seal kauplejatel turumanipulatsiooni paremini ära tunda, veelgi enam - sellest hoiduda.