Ettevaatust: postkasti olemasolust ei piisa

Riigikohus on oma varasemas praktikas mitu korda toonitanud, et juriidiline isik peab oma registrisse kantud aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest kas juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Kohus on selgitanud, et jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulise iseloomuga teated, sealhulgas maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani ning ning seetõttu võib ta mööda lasta vaidlustamise tähtaja.

Kohtupraktikast tulenevalt puudub sellisel juhul alus kaebetähtaja ennistamiseks. Akti adressaat minetab võimaluse oma õigusi vaide- või kohtumenetluses kaitsta. 10. märtsil tehtud otsuses (nr 3-3-1-100-10) täiendas riigikohus oma eelnevaid seisukohti ning leidis, et seadusest tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sel aadressil postkasti paigaldamisega. Kohus märkis, et tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt seadusest olema võimalik isikule registrisse kantud aadressil üle anda. Seetõttu ei pea maksuhaldur juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainult selle isiku nimeline postkast.

Sekretäri volitus ei oma tähtsust. Lisaks leidis kõrgeim kohus sarnaselt alama astme kohtutega, et dokumendi saab lugeda juriidilisele isikule kättetoimetatuks ka juhul, kui see antakse üle adressaadiks oleva isikuga seotud teise äriühingu sekretärile. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas sekretär omab volitust teise isiku eest dokumente vastu võtta või mitte, kuna seadus volituse olemasolu dokumendi kättetoimetamise eelduseks ei sea. Seadus näeb üksnes ette, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks juhul, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Juhul kui haldusakti üleandmine registrijärgsel aadressil on tõendatud, hakkab kulgema ka selle vaidlustamise 30päevane tähtaeg.

Pelgalt postkasti olemasolu ei pruugi olla piisav. Ettevõtja peab arvestama riskiga, et pelgalt nimelise postkasti olemasolu registrijärgsel aadressil ei pruugi olla piisav, et kõik tähtsad saadetised õigel ajal nendeni jõuavad ning seetõttu võib isik mööda lasta tähtaja, mille jooksul on tal võimalik oma õigusi vaiet või kaebust esitades kaitsta. Posti regulaarne vastuvõtmine registrijärgsel aadressil tuleks tagada ka juhul, kui tegelikult tegutsetakse hoopis teisel aadressil asuvas kontoris.