Ettevõtja tahab tunda end oma raha peremehena

Uus väljakutse. Kui omandisuhe energeetikas oli avaliku sektori poolt vaadates muundunud käsuliinist partnerlussuhteks, tekkis uus väljakutse. Mil viisil peaks sooja- ja energiamajanduse ettevõtete tegevust reguleerima ja kontrollima? See on väga tõsine väljakutse, sest kahtlemata on kaugküte sotsiaalselt vastutusrikas ja tundlik tegevusvaldkond. Poliitiline reaalsus ja veel enam sotsiaalne närv ei saagi lasta otsustajatel selles ettevõtlusharus toimuvat, käed rüpes, pealt vaadata. Mõistlikust koostöösuhtest on huvitatud ka ettevõtjad.

Ettevõtjatele on peamine, et riigipoolne hindade kooskõlastamine toimuks viisil, mis on mõistlik ja tagab kõigi võrdse kohtlemise. Seejuures on oluline teadvustada ka tõsiasja, et tarbijate huvi ei ole piiritletud vaid üksnes odava teenusega. Tarbija soovib ka kindlust, et teenus on kättesaadav temale sobival hetkel, ka tulevikus. Lisaks hinnale on oluline ka varustuskindlus. Just tasakaal nende kahe kategooria vahel kipub riigil kui regulaatoril aga aeg-ajalt ununema. Regulaator võiks seega enam tegeleda sellega, et tagada reguleeritud teenuste osutamiseks vajaliku seadmestiku uuendamine. Ainult hinnale orienteerudes jõuame absurdini. Kui nõuda näiteks jäätisetootjalt võimalikult odavat toodet, saame tulemuseks lihtsalt pakitud jää.

Edaspidise arengu nurgakivi on ettevõtjate ja riigi partnerlussuhe. Energiaettevõttesse oma raha paigutanud investor tahab tunda ennast oma raha peremehena, ta soovib selle ka tagasi teenida. Samas on tema jaoks iseenesest mõistetav, et seda ei tehta oma tarbijate huvidega arvestamata. Tehes koostööd riigiga tahab investor tunda, et teda koheldakse partnerina. Koostöö on see, mis aitab partneritel leida õige tasakaalu energia hinna ja varustuskindluse hinna vahel. See, et säiliks ettevõtete võimekus investeerida, on selgelt tarbijate ning seega ka riigi huvides. Eduka koostöö näitena meenub kolme koostootmisjaama rajamine Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Kuid need ei olnud viimased väljakutsed, mis meie ees seisavad. Taastuvate ja kodumaiste kütuste osakaalu suurendamine, nüüd juba käsikäes elektri ja soojuse koostootmisega, on vast neist silmapaistvam. Kuid odava kütuse kasutamisest on rohkem kasu, kui selle edastamiseks kasutatakse töökorras trasse. Erinevalt tootmisseadmete ehitamisest on trasside korrastamine pidev ja järjekindel tegevus, mida on vahendite nappuse korral liiga tihti edasi lükatud.

Hea partnerlus eeldab vastastikust austust ja usaldust. Ettevõtjad peavad austama riigi rolli nii tarbijate esindajana kui ka kogu riigi elanike tahte väljendajana. Ettevõtjad peavad usaldama riigi samme, mis on astutud riigi kui terviku arengu suunamiseks. Riik peab austama ettevõtjaid kui ettevõtetesse paigutatud vahendite, nii oskusteabe kui ka raha, omanikke. Riik peab usaldama ettevõtjate valikuid, mis on tehtud ettevõtte jätkusuutlikkuse nimel, valikuid madala hinna ja piisava varustuskindluse vahel.

Riik peab uskuma, et iga ettevõtja teab, et tema energiaettevõtte pikaajalise edukuse eeldus on ostuvõimeline tarbijaskond.