Rootsi suur kasvuhoog teeb SEB Eesti suhtes optimistlikumaks

Eesti majandust on eile Stockholmis Ida-Euroopa majandusülevaate avaldanud SEB teatel enim mõjutanud peamiste väliskaubanduspartnerite märgatavalt paranenud kasvuperspektiivid. "Kuigi me tõstsime juba eelmisel kuul oma 2011. aasta kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, annab just Rootsi majanduse näiliselt pidurdamatu hoog meile alust veel üheks sama pikaks sammuks," põhjendas Pajula.

Tema sõnul on oluliselt muutunud ka töötuse määra prognoosid, need on selleks ja järgmiseks aastaks nüüd vastavalt 12% ja 11%. Mõlemad arvud on sügisese Ida-Euroopa majandusülevaate omadest 4 protsendipunkti madalamad.

Pajula sõnul alahindas pank varem ekspordi tähtsust tööhõivele.

"Kui kasvav nõudlus tööjõu järele peaks pikapeale parandama veel nõrga sisenõudluse väljavaateid, siis energiakandjate ja toiduainete hindade plahvatuslik tõus avaldab majapidamiste tarbimisvalmidusele paraku vastupidist mõju," lausus Pajula.

Liigse optimismita. Siiski ei pruugi Pajula sõnul välisolud jääda pikemaks ajaks nii soodsaks, nagu nad viimasel ajal on olnud. "Siinkohal on Eesti jaoks erilise tähtsusega just Rootsi majanduse käekäik, sest sealne tugev tagasilöök võib ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel siin võimenduda," lausus Pajula.

Ta lisas, et praegu pole veel näha, nagu oleks euro endaga kaasa toonud uue välisinvesteeringute laine. "Tegelikult on lugu pigem vastupidi - möödunud aastal oli maksebilansi üldsaldo suures miinuses," märkis Pajula.

"Kui võtame ka arvesse viimastel kuudel kiiresti kasvanud inflatsiooni, siis on reaalne rahamass alates suvest tasapisi koomale tõmbunud. Kui säärased arengud peaksid sel aastal jätkuma, võib see juba majanduskasvu tuntavamalt pärssima hakata," nentis Pajula.

Pajula märkis, et alates 2009. aasta algusest on jooksevkonto ülejääkide kaudu Eestisse tulnud 1,1 miljardit eurot. Rootsi pankade tütardele antud laenud on samal ajal vähenenud 9,6-lt 5,9 miljardile eurole.