FT: euroalalt head, halvad ja väga halvad uudised

Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau kirjutab oma kommentaaris läinud nädalal Brüsselis toimunud Ülemkogu kokku võttes, et praegused lahendused ei anna kindlust, et euroala kriisist üle saadakse.

Hea uudis on, et valitsusjuhid kiitsid heaks euroala püsiva stabiilsusmehhanismi ESM loomise, mis jõustub aastast 2013. Mis saab aga siis, kui tekib vajadus nn nõudmiseni kapitali järgi (fondi struktuuris on 80 mld eurot sisse makstud kapital ja 620 mld eurot nõudmiseni kapital – toim.) ja mõni riik teatab, et ta ei suuda või ei kavatse maksta?

Eriliseks nõrgaks kohaks peab Münchau Itaaliat, mille avaliku sektori võlg on 120% SKPst ning millel on euroala kriisimehhanismis kanda oluline roll – 18%. Mis saab siis, kui Itaalia või mõni teine riik ei suuda võetud kohustust täita?

Või mis saab siis, kui mõni praegusest ajutisest kriisifondist EFSF laenu saanud riik oma kohustustega hätta jääb ja sellele garantii andnud teistel liikmesriikidel tuleb kahju kinni maksta. Riikide päästmiseks mõeldud mehhanismist võib sellisel juhul saada hoopis kriisi levitaja, arutleb Münchau. Just sel põhjusel oleks oluline püsiva päästemehhanismi ESM käivitamine piisava algkapitaliga – siin aga otsustasid liikmesriigid sissemaksed viie aasta peale välja „venitada“.

Need on halvad uudised. Väga halvad uudised puudutavad aga euroala riikide sisepoliitikat. Avalik arvamus pole sellise kriisiabi jaoks valmis. Kui Saksamaa valitsuskoalitsioonile on juba probleemiks 11 miljardi euro sissemaksmine ESMi ja sellele nõutati ajapikendust, siis mida öeldakse veel siis, kui antud garantiide pärast tuleb Saksamaal maksta veel suuremaid summasid? Kui mõne teise riigi päästmiseks tuleb kärpida Saksamaa sotsiaalabirahasid? Kriisilahendus ELi tasemel põrkub varem või hiljem siseriikliku poliitika vastu, mida on väga raske kõigutada, nendib Münchau.