Kreekas streigivad täna avaliku sektori töötajad valitsuse uute säästuplaanide vastu - streigis osalevad riigiametnikud, sadamatöölised, õpetajad, õppejõud ja haiglapersonal üle kogu riigi.
Streigist on haaratud ka praami- ja rongiliiklus, samuti pealinna Ateena ühistransport, samuti on häiritud lennuliiklus. Streigiga ühinesid koguni ajakirjanikud, mille tulemusel olid tummad kõik raadio ja teleuudiste programmid.
Tegemist sel aastal juba teise suure ametiühingute poolt korraldatud streigiga, mis eelneb vahetult valitsuse uue säästuplaani esitamisele parlamendile.
Uus plaan näeb ette 29 miljardi euro säästmist järgmise viie aasta jooksul erinevate kärbete ja maksude tostmise abil.
"Need neoliberaalsed ja barbaarsed meetmed, mis saadavad töötajad ja ühiskonna vaesusesse kreeditoride ja pankurite kasuks, viivad meid tagasi läinud sajandisse," kirjutas avaliku sektori katusorganisatsioon ADEDY oma avalduses. "Need ei tohi jõustuda!"
"Ei ole võimalik kahelda … Me võtame vastu otsused, mida on vaja, et garanteerida mitte ainult sellest kriisist väljatulek vaid ka majanduskasv," ütles Kreeka peaminister George Papandreou eile pärast valitsuskabineti kohtumist Ateenasse kontrollvisiidile saabunud Euroopa Liidu ja IMF-i ekspertidega.
Samas on Papandreou omaenda partei ridades tugev vastuseis säästupaketis ettenähtud erastamistele.
"Oleme kiiresti liikumas majanduskriisist poliitilisse kriisi," ütles Yannis Stournaras, majandusliku mõttekoja Iobe direktor ajalehele Financial Times. "Ei ole võimalik läbi viia reformiprogrammi kahekiiruselise valitsusega."
Analüütikute sõnul peab peaminister oma partei kontrolli alla saama ja kinni pidama kokkulepetest. Alternatiiviks on uued üldvalimised, nagu need tulid Iirimaal ja Portugalis.
Papandreu sotsiaaldemokraatlik Partei juhib EL-IMFi programmide vastastest konservatiivide ees vaid ühe protsendiga. Peaministri isiklik reiting on 31 protsenti, konservatiivide juhil Antonis Samarasel 24 protsenti.
Kreeka on viimase aasta jooksul kärpinud eelarvedefitsiiti kolmandiku võrra 10,5%-le SKP-st. Esmaspäeval avalikustatavad uued säästumeetmed peaksid viima eelarvedefitsiidi aastaks 2015 allapoole 1%.
Uued säästukavad näevad ette 15,6 miljardi euro suuruseid kärpeid kuludes, 10 miljardit peavad riigile sisse tooma uued maksud. Kulusid tõmmatakse kokku riigiteenistujate palkade arvelt, riigiomandusse kuuluvate ettevõtete tegevuskuludelt, kaitse- ja tervishoiukuludelt.
Kreeka õpetajatel, riigiametnikel ja riigifirmade töötajatel on palku juba kuni 25% kärbitud, lisaks on maha võetud hüved ja soodustused.
Säästukavad on juba tugevalt mõjutanud niigi kriisis majandust, viies selle kolmandat aastat järjest langusesse. Läinud aastal langes majanduskasv 4,5%, sel aastal on oodata vaid väikest paranemist.
Kreeka ajalehe Ethnos korraldatud küsitlus näitas, et 67,7% kreeklastest usub, et valitsus peab majandusreforme jätkama, 63,7% toetab erastamisi. 59,7% on nõus kaotama riigitöötajatel seni olnud eluaegse töökohagarantii. Samas eratelekanali Mega korraldatud küsitlus näitas, et 60,3% kreeklastest sooviks abipaketi tingimusi muuta ning 26% usub, et Kreeka peaks paketist hoopis loobuma ning eurotsoonist välja astuma.
Autor: Katri Soe-Surén, Sirje Rank
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!