Abipaketid ei lahenda Kreeka ja Portugali probleeme

Isegi kui portugallased ja kreeklased peaks nõustuma ELi karmide nõudmistega, ei lahenda see suurt midagi. Sest pakutavad abinõud lükkavad probleemi vaid edasi. Euroopa poolt "abiks" pakutavad laenumehhanismid (ESM ja EFSF) nõuavad Kreekalt ja Portugalilt asju, mis teevad nende majanduse tervenemise peaaegu võimatuks. Näiteks saab Portugal raha vastutasuks oma defitsiidi vähendamise eest 9,1%-lt 3%-le SKPst, mida Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Portugali peaministriks olles ka lahkelt lubas ja mille ta põhja lasi. Saadav raha, mida kasutataks Portugali riikliku püramiidskeemi jätkamiseks, tõstab laenukoormuse 120 protsendile SKPst. Millega kaasneb pidurite täielik pealetõmbamine mis tahes majanduslikule kasvule: tuleb külmutada avaliku sektori palgad, kasvatada makse ja piirata sisetarbimist absoluutse miinimumini. Kusjuures riigi majanduskasv on olnud olematu viimased 10 aastat isegi priiskava elulaadi puhul. Töökohtade külge kinnitatud tööjõud on siin ka valdavalt madala kvalifikatsiooniga ja Euroopa nigelaima haridusega.

Kuidas saab Portugal vältida oma võla ümberstruktureerimist? Loitsimisest üksi on vähe. Ideid on tarvis. Ja mida hiljem see Portugalile antava raha korstnasse kirjutamine tuleb (st mida kauem kestavad unejutud saneerimisest, laenugarantiidest vms; restruktureerimise asemelgi on uus mõiste - reprofileerimine), seda hullem.

Kreeka "tõehetk" saabub varem. Et Kreeka saaks oma võlakoormuse vastavusse Maastrichti kriteeriumiga (60% SKPst) aastaks 2040, peab ta saavutama aastakasvuks 6% SKPst. Aga isegi 4% kasvu prognoosi loetakse liiga optimistlikuks. Kreeka võlakirjade tootlus on praegu 16%, aga kui oletada seda langevat isegi uskumatule tasemele - 6% -, jääb intressimäärade erinevus endiselt Saksamaa suhtes 3 protsendipunktini, mis kaugeltki ei kompenseeri Kreekasse tehtava rahapaigutuse suuremat riskimäära. Seda enam, et Kreeka saab raha IMFist ja Euroopa stabiilsusmehhanismilt, mis on teiste laenajate suhtes eelisseisundis - st eralaenajad, olles terve mõistuse juures, peaks Euroopa "abipakettide" rakendudes hoidma Kreeka turult eemale nagu katkust.