VIDEO: raha pärast sõtta ei lähe

Peaminister Andrus Ansip juhtis tähelepanu laenu võtva riigi garantiidele ja suurte pangalaenudega kaasnevatele hüpoteekidele, mis annavad laenuandjale võimaluse tagatisvara müüa. Ansip jäi samas vastuse võlgu, kas sellist sundmüügistsenaariumi on ELi tasemel juba arutatud. "Ma ei tahaks siin spekuleerima hakata," ütles Ansip.

Peaminister rääkis pressikonverentsil pikalt laenu andmisest pankrotipessa, kuhu tema sõnul antakse vaid eelislaene. Asjaolusid selgitades ütles ta, et teatud riikide võlakirjade eest pakutakse järelturul 17-18%-list aastaintressi, kuid investorid neile siiski tormi ei jookse. Ansipi sõnul on Euroopa abimehhanismis kokku lepitud, et võlakirjade kokkuostmine järelturult on keelatud.

"Abi antakse tingimuslike laenudena, erandkorras võib esmaselt turult võlakirju osta. Kuna abi peab olema rangelt tingimuslik, on tekkinud nõuded eelisnõuded," selgitas Ansip. "Tavaajakirjanduses öeldakse, et üks võlakiri kõik. Praegu pole aga ükski riik neid võlakirju emiteerinud, mis annaks eelisnõudeid."

Ansip ütles, et ei taha spekuleerida ühegi riigi maksejõuetusega, aga igasugused signaalid, mis halvendaksid Kreeka olukorda, pole Eesti huvides.

Ligi lausus: "Kreekas hakkaks asi käest ära minema siis, kui hakati igasuguseid avaldusi tegema. Ei mina ega ükski peaminister arva, et Kreeka poleks suur mure. Võime otsida sealt igasuguseid probleeme, kuid seal on teada, mis probleemid on. Need on poliitiliselt ja majanduslikult tundlikud küsimused, kus iga sõna peaks olema täpne ja iga artikkel üle kontrollitud."

Ligi lisas: "Loomulikult ei nimeta valitsus ühtegi riiki pankrotipesaks."

Ansip sõnas, et polegi mõtet loota, et kogu Eesti rahvas hakkaks aru saama, kuidas ja miks Eesti ELi abiskeemides osaleb. Eesti kohustus IMFis on Ansipi sõnul 143 miljonit eurot. "See pole Eesti jaoks sugugi mingi peenraha, aga ma ei ole kuulnud, et me peaks Rahvusvahelisest Valuutafondist välja astuma," tõmbas ta paralleeli ELi abimehhanismiga. Ansip lisas, et talle pole arusaadav, miks ei loodud kohe koos euro kasutusele võtuga ELi sees ka IMFi taolist asutust.

Eesti peab maksma ELi abiskeemi algkapitalina 48 000 eurot, ülejäänud kohustused oleksid garantiid. 2013. a juulis luuakse Euroopas selle abimehhanismi asemele uus abiinstrument, mille valitsus täna samuti heaks kiitis. Sellesse tuleb riikidel maksta kokku 80 mld eurot, millest ligi 149 miljonit eurot peaks maksma Eesti. Raha on vaja ära maksta 2017. aastaks.

Ligi mainis, et kui abilaene tagasi ei tule, võidakse hakata koguma lisakapitali, mille suurusjärk oleks Eesti jaoks kuni 1,5 miljardit eurot. "Aga see oleks tõesti väga must stsenaarium," kommenteeris minister.

Eesti osalemine ELi abipakettides jõuab parlamendiprotseduurideni sügisel. Kreeka garanteerimisel Eesti ei osale.