- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,2%39 742,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,62
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,2%39 742,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Risk iseloomustab kõige paremini kriisijärgset maailma
Arenenud maad käivad alla. Erinevus peegeldub ka avalikus sektoris. Arenevate majanduste keskmine võlasuhe SKPsse väheneb 40% suunas, ajal kui arenenud majandustel kasvab see 100% poole. Ei Euroopa ega USA pole esitanud usaldusväärseid keskpikki plaane rahanduse tasakaalustamiseks. Euro ja dollari kursi volatiilsus peegeldab ebakindlust - kummas on suurem risk.
Euroopas on seetõttu alandatud mitme kõige suuremas hädas oleva riigi võlareitingut, mida saadab hirm kogu eurotsooni nakatumisest. USAle esitas Moody's hiljuti hoiatuse võlareitingu alandamiseks, kuna on ebakindel, kas Kongress tõstab seatud võlapiirangud samal ajal kestvate teravate arutelude taustal eelarve puudujäägist. Mõlemad on endiselt lahenduseta.
Lisaks on ka USA majanduskasv tagasihoidlik ja näib tuginevat peamiselt kaubandussektorile, mis lõikab kasu arenevate turgude nõudlusest. Mittekaubeldav sektor, kus sisuliselt loodi kõik uued töökohad kriisile eelnenud kahel aastakümnel, stagneerub sisenõudluse kahanemise ja eelarvekärbete tõttu. Tulemuseks on püsiv tööpuudus. Samas ei ole kaubanduslik pool piisavalt suur, et tekitada majanduskasvu ja töökohti.
Arenevate turgude kiire kasv ja linnastumine toovad seevastu kaasa globaalse investeerimisbuumi. Tõenäoline tagajärg on, et kapitali hind tõuseb, mis paneb surve alla kõrge finantsvõimendusega üksused, sealhulgas valitsused, kes on harjunud laenama madala intressiga. Püsiva strukturaalse jooksevkonto puudujäägiga riigid kannavad lisakulutusi. Nähtavaks saab nõrga tootlikkuse ja konkurentsivõimekusega riikide kaubanduslike sektorite nõrkus. Lahendus on suurem investeerimine sisemaiste hoiuste najal, tootlikkuse suurenemine ja kasvav konkurentsivõime või reaalpalkade külmutamine.
Paljud need struktuursed probleemid olid enne kriisi varjatud. USAs aitas liigne sisetarbimine, mis toetus laenupõhisele kinnisvaramullile, hoida tööhõivet ja majanduskasvu, kuigi jooksevkonto andis hoiatavaid märke. Mitu Euroopa riiki lappisid madala intressiga vahet, mis tekkis mahajäänud tootlikkusest. Eeldus, et soodne majanduskasv ja madalad intressid on alalised, juhtis läbikukkumisele rahanduspoliitika vastutsüklilisuses arenenud riikides nii, et eelarvepuudujääk muutus krooniliseks, selmet olla vastukaaluks kahanenud sisenõudlusele.
Arenevad turud veavad majanduskasvu. Arenevatel turgudel on võtmetähtsusega Hiina kasv, mis on oma suuruselt oluline ekspordipartner Brasiiliale, Indiale, Lõuna-Koreale, Jaapanile ja isegi Saksamaale. Kuid inflatsioonil on Hiinas kahetine mõju, seades ohtu nii majanduskasvu kui ka sisemise sidususe. Eluase ei ole paljudele tööturule sisenevatele noortele taskukohane. Ohjeldada hinna ja vara inflatsiooni majanduskasvu kahjustamata on raske. Lisaks seisab Hiinal ees USAga sarnane proovikivi piirata sissetulekute ebavõrdset kasvu. Mõlemal juhul tuleb tööhõivemootorid hoida töös või taaskäivitada, et ennetada poliitilist ebastabiilsust ja sotsiaalseid rahutusi. Protektsionism ei ole suurel skaalal tõenäoline tulem, vähemalt mitte veel.
Aasiale, mis on võrreldes Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Aafrikaga ressursivaene, tekitab osaliselt arenevate majanduste põhjustatud toorme kasvav hind muret. Energiajulgeolek on samuti oluline riskitegur, eriti arvestades veel teadmata tagajärgedega rahvaülestõuse Lähis-Idas.
Arenevate turgude kasv on maailma hele laik ning näib jätkusuutlikuna, isegi kui arenenud riigid vaevlevad pikemalt tasakaalustamatuse ja aeglase majanduskasvuga. Kuid siingi varitsevad riskid. Suurel surutisel Euroopas või Ameerikas on oluline negatiivne mõju arenevate turgude majandustele: need võivad tekitada piisavalt sisemist nõudlust, et säilitada oma kasv, kuid mitte piisavalt, et kompenseerida arenenud riikide nõudluse järsku langust. Kahtlen, kas turud on arvestanud kombineeritud tegurite koosmõju. Siiski, kõigi riikide ühine tugev ja vahetu huvi on riske vähendada. Lootkem, et teadlikkus neist lisab hädavajalikku kiireloomulisust riigi poliitilistesse lahendustesse.
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele