- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,02
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Randveer: euroala vajab tugevamaidfinantspuhvreid
Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.
Äripäeva küsimustele vastab Martti Randveer.
Mis on Teie arvamus, mida oleks euro ülesehituses vaja muuta, milliseid vajakajäämisi n-ö kompenseerida, et ühisraha toimiks ja püsima jääks?
Hoolimata tõsistest probleemidest mitmes euroala liikmesriigis on euroala rahapoliitika olnud edukas oma peamise eesmärgi ehk hinnastabiilsuse saavutamisel. Samas ei piisa euroala sujuvaks toimimiseks vaid tulemuslikust rahapoliitikast.
Viimaste aastate kogemus on selgelt näidanud, et euroala edukaks toimimiseks on esiteks hädavajalik senisest vastutustundlikum eelarvepoliitika. Sellele peavad kaasa aitama senisest kindlamini jõustatavad eelarvereeglid ja finantsturgude distsiplineeriv mõju.
Teiseks on oluline tagada, et võimalikud probleemid ühes euroala liikmesriigis ei põhjusta tõsiseid järelmeid teistele euroala riikidele. Selle tagamiseks on vajalikud senisest tugevamad finantspuhvrid nii finants- kui ka valitsussektoris ja tõhus kriisihaldus.
Kolmandaks tuleb silmas pidada, et majanduspoliitika teostamine rasketel aegadel on oluliselt kergem kui riigi kasvuvõimekus ja paindlikkus on kõrge. Seetõttu on hädavajalikud majanduskasvu kiirendavad ja paindlikkust suurendavad struktuurireformid.
Neljandaks tuleb arvestada sellega, et hoolimata euroala majanduste tugevast lõimumisest on euroala riikide kasv ja majanduse arengutsükkel mõneti erinev. Sellest tulenevalt ei piisa majanduse stabiilsuse tagamisest vaid ühtsest rahapoliitikast, vaid vajadusel peavad liikmesriigid rakendama ka muid majanduspoliitilisi meetmeid.
Kriisisituatsioonis aitab probleeme lahendada aktiivne ja ennetav poliitika. Euroopa Keskpank peab tagama rahapoliitika mõjusa toime, milleks saame kasutada ka erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid, peamiselt likviidsuse piisavat pakkumist maksejõulistele pankadele. Valitsused peavad usalduse taastamiseks kindlalt kinni pidama oma lubadustest.
Mida sisuliselt tähendab euroala majandusvalitsus ja eelarveliit?
Hetkel ei ole ühest arusaama, mida majandusvalitsuse ja eelarveliidu all mõeldakse. Üldiselt tähendab see eelarve- ja majanduspoliitika senisest suuremat tsentraliseerimist.
Hetkel kuum
Samas eeldab selline tsentraliseerimine selget mandaati euroala liikmesriikidelt, mida hetkel ei ole. Tähele tuleb ka panna, et tugevam tsentraliseerimine võib vähendada veelgi iga riigi vastutust oma maa majanduspoliitika teostamise eest. Vähene distsipliin aga oligi käesolevate raskuste peamiseks tekkepõhjuseks. Seetõttu tuleb praeguse kriisis jätkuvalt põhitähelepanu pöörata olemasolevate ja plaanitavate reeglite jõustamisele. Juhul kui soovitakse muutusi teha, siis ei tohi nõrgestada liikmesriikide vastutust.
Kuidas võiks lahendada euroala riikide tohutu võlakoorma probleem?
Euroala võlakoormus tervikuna ei ole ajaloolises perspektiivis ebatavaliselt kõrge. Nii näiteks on mitmed raskustesse sattunud euroala riigid suutnud varasematel kümnenditel teenindada praegusest kõrgemat intressikoormat suhtena sisemajanduse koguprodukti. Seetõttu on enamike euroala riikide puhul rohkem küsimus valitsuste tahtes kui nende võimes riigivõlga teenindada. Võlakoorma vähendamiseks on vajalikud nii majanduste kasvuvõimekust suurendavad meetmed kui ka jätkuv eelarve konsolideerumine. Seejuures on oluliseks kasvuvõimekust suurendavaks mõjuteguriks hinnastabiilsusele suunatud rahapoliitika. Vastutustundliku majanduspoliitika teostamisel on võlaprobleemi lahendamine jõukohane.
Seotud lood
Hetkel kuum
Meta, AMD ja Inteli aktsiad tõusid 10% ringis
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Meta, AMD ja Inteli aktsiad tõusid 10% ringis
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele