• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõukus jõuab kord ka Eesti põllumehe hoovile

    Tänavust põllumajandustootjate edetabelit vaagides võib väita, et Maarjamaal polegi nii halb farmer olla. Igatahes on põllumajandusettevõtete suuresti mullustel tulemustel tuginevad majandusnäitajad üksjagu etemad kui aasta eest.
    Eks ka üleüldiselt kehvadest tulemustest võib kokku panna edetabeleid, kus võitjateks osutuvad siis need, kes halval foonil suutsid vähem halbadena välja paista. Aga tunnistagem, et üle-eelmisel aastal (mis kajastus siis eelmise aasta edetabelites) valitses põllumajanduses paras virelemine ning maaelust räägiti vaid nutu ja hala saatel.
    Nüüd näeme, et olukord on märgatavalt muutunud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus nimetab muutusi lausa uperpallideks.
    Kuigi saab möönda, et kriisist on põllumehed üle saanud, ei tähenda see samas, nagu ei võiks rohkem karisid ette tulla. Paljuski sõltub põllumehe kasum või kahjum saaduste kokkuostuhindadest. Need aga määratakse maailmaturul, kus meie sisuliselt väiketootjatel pole suurt sõnaõigust loota.
    Nii ongi praegu välja kujunenud olukord, kus piimakarjapidajad ning tera- ja kaunviljakasvatajad on omadega päris kenasti mäele jõudnud, samas kui lihatootjate sektoris valitseb üpris ärev aeg.
    Söödavilja kiire kallinemine on iseäranis keerulisse seisu pannud seakasvatajad, kelle tulubaasile mõjub eriti laastavalt ka liha kokkuostuhindade kukkumine. Selles vallas võivad rahul olla vaid need, kel tööstustega kindla hinnaga vettpidavad lepingud sõlmitud.
    Siseturu madalate kokkuostuhindade juures on kõige kurvem see, et Eestimaal kasvatatud kvaliteetsed põllusaadused rändavad piiri taha, me ise peame aga üha enam tarbima kas välismaal toodetud või välismaalt toodud toorainest toodetud toidukraami.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.