Ootamatult sõbralik

Tema kolmanda tulemise mängima pannud, kerkib palaga "Chloe in the Afternoon" kohe silme ette paralleel Björki ja Yoko Onoga. Alates teisest palast aga muutub muusika kammerlikuks barokseks popiks. Veidi kõrgi tooniga lauldud palad kõlavad uudselt ja hästi.

Tugeva moodsa elektroonikaingli tiivasirutusena mõjuv album jääbki hõljuma ballaadide ja ergastavate lugude vahele. Seda kõike muidugi üpris särisevas ja julges kastmes. Kusagil albumi keskosas paiknev "Northern Lights" tundub olevat puhas heliulme. Ilusa ballaadi "Strange Mercy" helitaust mõjub kohati lausa grünbergilikult.

Väga omanäolist indie sugemetega popmuusikat sisaldav plaat meeldib kindlasti julgetele muusikahuvilistele.