Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühtne veo hinna kütuselisa puudub

    Kui lähemalt kütuse lisatasude numbreid uurida, selgub, et koefitsiendid, mida konkureerivad ekspedeerijad pakuvad, on võrdlemisi erinevad. Nii näiteks pakuvad juhuslikult vaatluse alla võetud firmad oktoobriks järgmisi kütuselisa määrasid: DPD 15,97%; TNT 20%; DHL (maanteetranspordis) 11% ning DSV 17,9% ja Schenker 16,6%. Nagu näha, erinevad protsentuaalselt lisatasud mõnel juhul isegi peaaegu poole võrra. Aga miks? Tegelikult ei ole põhjuseid vaja kaugelt otsida, sest enamik ettevõtteid on oma kütuselisatasude arvestamismeetodid ka kenasti kirjeldanud. Kõige lihtsamalt öeldes erinevad lisatasud arvestamismeetodi erinevuse tõttu, sest kõikidel vaatluse all olevatel firmadel on kütuselisa arvutamise aluseks erinevad alused. Erinev on ettevõtetel nii aluseks võetud tanklakett, ka asjaolu, kas arvestatakse jae- või hulgihinda, ning lõpuks ka see, et lisatasude arvestamise periood on fikseeritud eri ajal. Nii näiteks on pikaajalised kütuselisa arvestajad kõnealust koefitsienti ehk BAFi (Bunker Adjustment Fee ) arvestanud umbes 2004.-2005. aastast. Samas mitte kõigil pole aluseks viie-kuue aasta tagune kütuse hind, vaid mõnel juhul see fikseeritakse iga aasta alguses uuesti. See aga sisuliselt tähendab, et lõpliku teenuse hinna kujunemise selgituse annab siiski teenuse pakkuja ning konkurentide koefitsiente me iseenesest võrrelda ei saa.
    Miks ei ole üle transpordisektori samad kütuse lisatasu arvestamise alused? Arvan, et kaks olusemat põhjust on siin järgmised:
    Firmad on transporditeenuse baashinnakirjad välja töötatud eri ajal ning arvesse võttes selle perioodi kütuse baashinda. Kütuse hinna tõustes kajastub muutus ka baashinna tõusus kütuselisatasu võrra. Hinnakirjade aluste ühtlustamine ja võrdsustamine ei oleks vaba konkurentsi ning kliendi huvides.
    Teisalt, erinevad transpordifirmad kasutavad kaupade toimetamisel erinevat transpordiviisi, sealjuures neid omavahel kombineerides, näiteks meretransporti maismaatranspordiga. Lisaks keskenduvad veofirmad erinevatele geograafilistele piirkondadele. Ühtsete aluste paikapanemine oleks äärmiselt keeruline.
    Möönan, et praeguses kütuse lisatasu arvestamise aluste ja lahenduste külluses orienteerumine nõuab klientidelt teatud pingutust. Kuid lõppkokkuvõtteks on kütuse lisatasu üks hinnakomponent ning teenusepakkujate ühine kokkulepe ei teeniks siiski vabakonkurentsi ja kliendi huve.
    Pean tunnistama, et ei ole ka kuulnud, et mõnes riigis oleks transpordisektoris samased alused kütuselisatasu arvestamisel ja usun, et seda just ennekõike eelpool mainitu valguses.
    Energiakandjate hinnad on olnud väga muutuvad ja ilmselt püsivad muutuvana ka tulevikus. Kütuse lisatasu rakendamise eesmärk on hoida ja kajastada võimalikult läbipaistvana kütusehindade muutust ja mitte ennustusele tuginedes "igaks juhuks" lisada transpordi baashindadele kohe suure varuga protsent. See ei oleks kliendi suhtes aus.
    Kütuse lisatasude arvestuse erinevus seisneb pigem selles, kas kliendile pakutavates hindades on see juba vaikimisi sees või siis selgelt eraldi välja toodud. Juhul kui lisatasu ei ole üldise hinna sees, teeb see kliendile pikaajaliste kulude planeerimise raskemaks. Samas on ühtse standardi loomine kütuse lisatasude arvutamisel ning selle kulu selge väljatoomine hinnakirjas igati teretulnud idee, muutes kliendi elu lihtsamaks ja hinnakujunduse läbipaistvamaks ning selgemaks.
    Meie kliendid on hästi informeeritud ja oskavad veo hinnale lisada kütuse lisatasu. Kõikidele pakkumistele lisame märkuse, et veo hinnale lisandub kütuse lisatasu. Lisatasude määrade erinevus on tingitud sellest, et kütuse lisatasu arvestamise nullpunkt ja metoodika erinevad. Ühtset standradit ei ole ilmselt seetõttu, et tegemist pole riigimaksuga, see sõltub ettevõtte hinnakujundusest.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.