- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liidus puudub toiduabi jagamises üksmeel
Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus ei jõutud eile kokkuleppele puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamises, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu ühisest eelarvest rahastatava toiduabi jagamise ka Eestis alates järgmisest aastast.
Senini on Euroopa Liit keskselt rahastanud toiduabi programmi, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast. Nüüd on aga kuus liikmesriiki seisukohal, et tegemist on pigem sotsiaalpoliitika osaga, mida tuleks liikmesriikidel finantseerida oma riigieelarvetest.
„Eesti on jätkuvalt selle poolt, et toiduabiprogramm kindlasti jätkuks ja oleme seisukohal, et see peaks toimuma sotsiaalpoliitika osana, kuid toetame Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest. Kui finantseerimiskohustus peaks langema liikmesriikidele, siis seaks see tõsise kahtluse alla toiduabi jagamise,“ põhjendas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid rahastaksid 10-25% programmi maksumusest. Sellest ettepanekust lähtuvalt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.
Algselt oli toiduabi skeem loodud sellisena, et Euroopa sekkumisladudes olevate toodete kasutamise eesmärgil anti puudustkannatavatele isikutele ladudes olevate toiduainete näol konkreetset toiduabi. Pööre skeemi tuli siis, kui aastatel 2007/2008 maailmaturu hinnad tõusid ning EL-sekkumisladudes toiduaineid ei olnud, mistõttu skeemi käigushoidmiseks tuli tooteid hakata Euroopa turult kokku ostma. Selle põhimõtte kaebas Euroopa kohtusse Saksamaa, kes väitis, et uut tüüpi abi pole enam põllumajanduspoliitika osa.
Eestis on selle programmi alusel antud toetust puudust kannatavatele inimestele viie aasta jooksul kokku umbes 2,4 miljoni eurot eest. Peamiselt on abi olnud makaronide, jahu, riisi, manna, kaerahelveste ja muude sarnaste toodete näol.
Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele