• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,21
  • 21.10.11, 10:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tsahkna: pensionisüsteemis pole vaja muudatusi teha

Pensionisüsteemi alles reformiti, pigem tuleb tegeleda tööhõivega ja sellega, et sammaste tootlikkus oleks piisavalt suur, ütles riigikogu sotisaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
"Riiklik pension ei kao kusagile. Me tegime alles mõned aastad tagasi korraliku pensionireformi, mille eesmärk oligi muuta süsteem jätkusuutlikumaks. Lisaks tõstsime pensioniiga 65. eluaastani," sõnas Tsahkna.
Ta lisas, et kui me vaatame teise samba sissemakseid, siis täiesti planeeritult makstakse riigieelarvest sellele süsteemile peale. "Järgmisel aastal taastame riigipoolsed maksed teise sambasse täies mahus - minu arvates see annab oluliselt kindlust juurde. Keerulises finantsolukorras tuleb vaadata, et kohustusliku teise pensionisamba raha oleks võimalikult pikas perspektiivis konservatiivselt ja tootlikult hoitud."
"Kolmanda samba puhul on tegu vabatahtlike investeeringutega ning küsimus on samuti tootlikkuses ja riski võtmises. Siin on väga tähtis, et inimesed oleksid teadlikud, kas nad lähevad kiire riski peale, mis on viimastel aastatel andnud tagasilööke rohkem," nentis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Ma ei näe, et oleks vaja süsteemset muudatust teha. Pigem tuleb tegeleda sellega, et sammaste tootlikkus oleks piisavalt suur ja tegeleda laiemate demograafiliste probleemidega, mis puudutab elanikkonna vananemist ja just nimelt seda, et meie töökäsi ühe pensionäri kohta oleks rohkem," rääkis Tsahkna.
"Kui räägitakse, et me vajame sisserännet, siis ma arvan, et kõigepealt tuleks tegeleda olemasoleva inimressursi ära kasutamisega. Eriti, mis puudutab võimalikult kõrgetasemelist ja kvaliteetse tööjõu ära kasutamist. Töötus on küll kiirelt kahanenud, kuid meil on kvaliteetse tööjõu puudus," sõnas poliitik.
"Kui me iga aasta sõltuvalt majandustsüklitest hakkame süsteemi muutma, siis tegelikult see viib pikemaajalise kaoseni. Reformis tehtud otsused olid õiged ning nendega tuleb jätkata, kuid tegeleda tuleb just tööhõivega," märkis Tsahkna.
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele