Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti meelitagu ettevõtjaid nagu Monaco rikkaid

    Eestil on kaks teineteisega tihedalt seotud probleemi: puudus on talentidest ja ettevõtjatest. Läbikukkunud programm Talendid Koju on toonud kodumaale tagasi kümmekond inimest ning needki suuremalt jaolt palgatöötajateks. Samal ajal soovivad sajad välismaa ettevõtjad Eestisse tulla.
    Teisipäevane Äripäev kirjutas Soome perefirma Ingman eksomanikust Peter Ingmanist, kes elab juba aastaid Eestis ning plaanib praegu uusi investeeringuid, istudes Tallinnas Kalmistu tee kontoris. Aga läänlased ei vaja lisameelitusi.
    Hulga suuremat huvi Eestisse investeerimise vastu tunnevad ilmselt ärimehed Euroopa Liidu välistest riikidest nagu Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Kuid nende huvi ei seisne ainult Eesti soodsas asendis, maksukeskkonnas ning arusaadavas kultuuriruumis, vaid neid meelitab ka näiteks ELi elamisluba, millega vabalt liidus reisida.
    Esmapilgul taunimisväärses põhjuses ei ole tegelikult ju mitte midagi halba, sest keegi ei saa kahju, pigem kasu. Küsimus ei ole ka selles, et rahakale on rohkem lubatud, vaid tuleb ausalt tunnistada - edukad talendid on Eestisse teretulnud.
    Selmet näha tonti, tuleks läheneda pragmaatiliselt. Välismaa andekad ettevõtjad otsivad täpselt samamoodi pelgupaika, nagu seda on teinud kultuuritegelased läbi ajaloo. Olgu selleks maailmakuulus semiootik Juri Lotman, siin kirjatööd teinud Nobeli preemia laureaat Aleksandr Solženitsõn või kultuskirjanik Sergei Dovlatov.
    Näiteks Lätis käib selles suunas tugev töö. Viimase viie aastaga on elamisloa saanud, peamiselt idast pärit ärimehed investeerinud ainuüksi nominaalselt elamisloa saamiseks 60 miljonit latti. Tõlkes enam kui 1,2 miljardit krooni. Huvi on kasvanud niivõrd, et plaan on seda piirata: praegust kuni 100 000 latist investeerimiskohustust on kavas tõsta 500 000ni.
    Eestiski on märgata huvi hüppelist kasvu. Kui 2007. aastal taotleti selliselt 3 elamisluba, siis eelmisel aastal juba ligi 70 ning selle aasta esimese üheksa kuuga 88. Muuseas välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi Eestis töötada teise isiku alluvuses.
    Meelitamisel on ka omad ohud. Peamiselt kasutatakse ära praegu kehtiva süsteemi formaalset iseloomu. Nii mõnessegi korterisse on registreeritud sisuliselt tegevusetud firmad, mille abil taotletakse Schengeni viisat. Süsteemi tuleb täiustada rõhudes just sisulise tegevusele. Tõenäoliselt ei saagi pettureid lõpuni välja juurida, kuid neid saab minimiseerida. Ning talentidest ettevõtjate asumine Eestisse korvab võimaliku kahju. Nagu maksusoodustused rikaste jahil Monaco vürstiriigis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
New Yorgi osariiki rajatakse 100 miljardit dollarit maksev kiibitehas
Mikroprotsessorite tootja Micron Technology teatas teisipäeval, et kavatseb investeerida kuni 100 miljardit dollarit, et ehitada New Yorgi osariiki arvutikiipide tehasekompleks, vahendab Reuters.
Mikroprotsessorite tootja Micron Technology teatas teisipäeval, et kavatseb investeerida kuni 100 miljardit dollarit, et ehitada New Yorgi osariiki arvutikiipide tehasekompleks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.