Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigid otsivad keskkonda säästvaid lahendusi

    ASEMi (Asia-Europe Meeting) transpordiministrite deklaratsioon rõhutab, et ASEMi koostöö hõlmab Aasia ja Euroopa riike, kus elab kokku üle poole kogu maailma elanikkonnast. Kaubanduse maht nimetatud riikidesse on 60% kogu väliskaubandusest ning Aasia ja Euroopa riigid toodavad üle poole kogu maailma sisemajanduse koguproduktist.
    Roheline, turvaline ja tõhus transpordikoridor on eriti oluline majanduskasvu ja heaolu jaoks, leidsid kahe mandri ministrid. "ASEMi tippkohtumine keskendub paljudes valdkondades koostööle, sealhulgas transpordiühenduse efektiivistamisele. Meil on tõesti palju tööd teha, et omavahelist sidepidamist parandada. Selleks on vaja rajada moodne infrastruktuur ja logistilised ahelad, paigaldada nn intelligentsed transpordisüsteemid, lihtsustada piiride ületamist ja ühtlustada maksumäärasid," selgitas Leedu transpordiminister Eligijus Masiulis oma pressiteates riikide ühiseid plaane lähemalt.
    Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis eelmisel teisipäeval Euroopa Liidu ja Aasia riikide transpordiministrite tippkohtumisel oma ettekandes, et riigid peavad üha tõsisemalt silma vaatama kasvavatele transpordikulutustele ning otsima lahendusi keskkonnasäästlikumaks liiklemiseks.
    Vedelkütuste tarbimine kasvab järgneva paarikümne aasta jooksul ligikaudu kolmandiku võrra eelkõige väljaspool OECD riike. On üsna selge, et kütuste hinnad perspektiivis ei alane ning see sunnib otsima teisi lahendusi. "Eesti teedel liiklevate sõiduautode arv on viimase kahekümne aastaga kahekordistunud, sama tee ootab ees maailma tervikuna," ütles Parts.
    Partsi sõnul on peaküsimus, kuidas saavutada energiasäästlik, nii-öelda roheline transport ilma tuntavate lisakuludeta. "Eestil on selleks mitmed väljavaated, sealhulgas mõne aja pärast turule saabuvad biokütused, autojuhtide kütusesäästliku sõidustiili juurutamine, elektrooniliste lahenduste väljatöötamine efektiivsemaks liiklemiseks, rattateede võrgustiku laiendamine ja elektriautode laialdasem kasutuselevõtt," lisas ta. Eesti on välja ehitamas kogu riiki katvat elektriautode laadimisvõrku ning toetab Jaapani Mitsubishi Corporationi abiga eraisikute elektriautode ostmist. "See on innovatiivne lähenemine, mis võib olla eeskujuks paljudele riikidele. Eesti on tõusmas Euroopas elektriautode müügis viiendaks turuks," rääkis ta.
    Elektriautode programm tähendab lisaks seda, et Eestisse jääb viie aasta jooksul 5-6 miljonit eurot, mis oleks kulunud importkütusele. "See aga tähendab, et kohaliku kütuse kasutamine loob meile juurde töökohti ja parandab väliskaubanduse bilanssi," ütles minister.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Muusikatööstuse valukoht: maksuerinevuste tõttu kolivad paljud suursündmused Eestist ära
Eestis tuleks kontserdipiletite käibemaksu kas või ajutiselt alandada, sest muidu kolivad suursündmused teistesse riikidesse, rääkisid Eesti muusikatööstuse eksperdid valdkonna peamisest murekohast.
Eestis tuleks kontserdipiletite käibemaksu kas või ajutiselt alandada, sest muidu kolivad suursündmused teistesse riikidesse, rääkisid Eesti muusikatööstuse eksperdid valdkonna peamisest murekohast.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Miks mitte investeerida Lady Gagasse
Muusika tundub olevat üks valdkondi, mis ei kahane ka majanduslanguse ajal, pakkudes kindlat tuluvoogu. Kuidas sellest osa saada?
Muusika tundub olevat üks valdkondi, mis ei kahane ka majanduslanguse ajal, pakkudes kindlat tuluvoogu. Kuidas sellest osa saada?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Eesti ettevõtja sattus Ukrainas pommirahe alla
“130-ga sõitvat autot vene raketiga tabada – selleks peab ikka väga halb õnn olema,” mõtles Puukeskuse juht Madis Sander viimane kord, kui Ukrainas käis. Autojuht vajutas gaasi juurde ning jätkati sõitmist Žõtomõri oblastis asuva partneri juurde.
“130-ga sõitvat autot vene raketiga tabada – selleks peab ikka väga halb õnn olema,” mõtles Puukeskuse juht Madis Sander viimane kord, kui Ukrainas käis. Autojuht vajutas gaasi juurde ning jätkati sõitmist Žõtomõri oblastis asuva partneri juurde.
Eduka värbamise valem: palgaga enam üksi ei meelita
Kuigi palk on jätkuvalt oluline, tuleb talendi enda juurde meelitamiseks pakkuda talle enesearengut ning värbamisprotsess detailideni läbi mõelda, vajadusel koos väljastpoolt kaasatud eksperdiga.
Kuigi palk on jätkuvalt oluline, tuleb talendi enda juurde meelitamiseks pakkuda talle enesearengut ning värbamisprotsess detailideni läbi mõelda, vajadusel koos väljastpoolt kaasatud eksperdiga.

Olulisemad lood

Juhid kardavad palku tõsta: äkki teeme sellega rohkem kurja kui head
Inflatsioon annab palgasurvele hoogu, kuid ettevõtete juhid kardavad, et palgaralliga kaasa minnes teevad nad karuteene tervele ühiskonnale, ettevõttest rääkimata.
Inflatsioon annab palgasurvele hoogu, kuid ettevõtete juhid kardavad, et palgaralliga kaasa minnes teevad nad karuteene tervele ühiskonnale, ettevõttest rääkimata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.