Eesti eesmärkidega Euroopa Liidus väidab end hästi või üldiselt kursis olevat 49 protsenti küsitletutest, 11 protsenti vastajaist aga see teema ei huvita, teatas riigikantselei. Kursisolijaist enamik, 61 protsenti peab Eesti tegutsemist euroliidus edukaks.

Euroopa Liidu tasandil tegutsemisel peetakse Eesti kõige olulisemaks eesmärgiks Eestit Euroopaga ühendava taristu arendamist. Seda peab tähtsaks 52 protsenti küsitletuist. Eesti eesmärkidest kõige vähem oluliseks peeti digitaalallkirja ülepiirilise kasutamise võimaldamist ning abinõusid euroala tugevdamiseks.

Sama uuringu andmeil toetab euro kasutamist Eestis 56 protsenti elanikkonnast. Euroopa ühisrahale on vastu 42 protsenti.

Sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes eristuvad toetajad-mittetoetajad kõige selgemalt rahvuse pinnalt. Eestikeelsete vastajate seas on toetus eurole 63 ja vastuseis 35 protsenti, samas venekeelsete elanike seas on pooldajaid 35 ja eurole vastu olijaid 65 protsenti.

Viimase aasta jooksul ei ole enese väitel suhtumist eurosse muutnud ligi pooled vastajad (46%). Paremaks on suhtumine muutunud kümnel ja halvemaks 42 protsendil vastajaist. Paranenud on eurosse suhtumine eeskätt kõige noorematel, 15-19-aastastel ja halvenenud väikese sissetulekuga, muukeelsetel ja üle 50-aastastel inimestel.

2011. aasta oktoobrikuu seisuga on toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu 73 protsenti. Liikmelisuse vastu on 23 ja kindlat seisukohta ei oma 4 protsenti elanikest.

Riigikantselei tellimusel tehtud uuringu eesmärk oli mõõta toetust Euroopa Liidule ja euro kasutamisele Eestis ning elanike teadlikkust Eesti Euroopa suunalisest poliitikast.

Küsitlus viidi läbi 11.-19. oktoobrini. Telefoni teel küsitleti viitsadat 15-74 aasta vanust elanikku.