Nimelt saatis justiitsministeerium eile teisele kooskõlastusringile korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis näeb ette e-deklaratsioonide esitamise korra.

Kui eelnõu saab seaduseks, luuakse veebis register, kus riigiteenistuja peab vaid täiendama eeltäidetud andmeid ja deklaratsiooni elektroonselt registrile esitama.

Riigiteenistujate majandushuvid muutuksid tänu sellele kõigile nähtavaks. Seega saaks igaüks kontrollida, kas tema kõrgest ametnikust naaber elab samas majas või sõidab autoga, millest ta avalikkust teavitab.

Eelnõus on laiendatud ka majandushuvide esitajate ringi. Näiteks peavad eelnõu järgi huvid avalikustama ka linnaosavanemad, linna või valla ametiasutuste ja nende osakondade ja talituste juhid ja hallatavate asutuste juhid. Sealhulgas peavad huvisid esitama ka riigifirmade juhatuse ja nõukogu liikmed.

Ametnikel on liiga suur otsustusvabadus. Eesti Raudtee juhatuse liige Janno Rokk sõnas, et majanduslikud andmed on nagunii suures jaos kättesaadavad. "Ma ei näe selles probleemi. Ju need deklaratsioonid on siis vajalikud. Kas need vähendavad korruptsiooni või mitte, seda ma ei tea," lausus Rokk.

Rokk ütles, et tema hinnangul soodustab korruptsiooni bürokraatia ja ametnike suur otsustusvabadus. "Minu arvates peaks asjaajamine võimalikult lihtne olema," ütles Rokk. "Mida lihtsam, seda parem," kommenteeris Rokk ka e-deklaratsiooni eeliseid.

Ometi on praegune eelnõu tekst kõike muud kui lihtne, kuigi selle arusaadavaks tegemine oli üks eelnõu algataja eesmärk. "Olen nõus, et seaduse tekst on jätkuvalt keeruline ja seda on võimatu lugeda ilma seletuskirjata," ütles korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt.

Selgusetuks jääb asendamine puhkuse ajal. On ikka veel selgusetu, kelle kohta ikkagi täpsemalt uus seadus käib. "Arutluse all oli, kuidas määratleda see grupp, kes oleks avalikkuse järelevalve all," rääkis Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. Tema hinnangul on raskused tehniliste spetsialistide ja otsustajate eristamisel.

"Kui gruppi defineerita ei suudeta, oleme äkki nagu ninaga vastu seina," ütles Võigemast.

Selgusetu on ka see, kuidas peaksid ametnikud oma huvisid deklareerima, kui nad tööl üksteist puhkuse ajal asendavad. "Kui ametnik läheb puhkusele ja teda asendab spetsialist, kes ei käi selle definitsiooni alla, mis siis edasi saab. Kas tema kohta hakkavad kehtima samad regulatsioonid?" küsis Võigemast.

Võigemast sõnas, et seaduse rakendamisel ei tohiks linnades takistusi tulla. Tema hinnangul on oleks riigis suur edasiminek, kui riigi otsustajate majandushuvid on avalikud ja läbipaistvad. Sama meelt oli ka Anvelt.

Riigikogu korruptsioonivastane komisjon kontrollis esmaspäeval valitsuse liikmete ja presidendi majandushuvide deklaratsioone, millest leidis palju näpuvigu.

"Selgus, et väga palju oli inimlikke eksimusi," kommenteeris komisjoni esimees Andres Anvelt töö tulemusi. Huvide esitamisel oli eksitud kinnistu numbritega, mõnel oli kirjutamata jäänud, kas tegu on ühis- või lahusvaraga, täpsustas ta. Anvelt oli veendunud, et vead pole tahtlikud. "Inimene on märkinud kõik oma varad, kuid kinnisturegistri numbris on eksitud ühe numbriga," tõi Anvelt näite. Sel juhul ei saa Anvelti sõnul juttu olla tahtlikust eksimusest, sest kinnistu nimi ja asukoht on märgitud õigesti.

Miks need vead tulevad? Anvelti arvates on põhjus praegu kehtiv korruptsioonivastane seadus, mis on raskesti mõistetav. Teine põhjus on, et andmeid ei saa esitada elektrooniliselt.

Ka Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast märkis, et vigu vähendaks eeltäidetud deklaratsioonid. "Siis oleks võimalik tehnilisi vigu ja unustamisi vältida," rääkis Võigemast.

Vigade parandamisele kulub palju aega. "Kindlasti on ta ajakulukas inimestele, kes peavad kontrollima," lisas Võigemast.

Autor: Katariina Krjutshkova