Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on ettevõtjad tänu kriisi kogemusele tulevaste turbulentside vastu paremini kindlustatud. Teisalt ollakse aga uute investeeringute suhtes veidi kartlikud. Kuna investeeringud tähendavad meie mõistes ikkagi importi, siis peegeldab jooksevkonto ülejääk ka ettevõtjate passiivsust investeerimisel.

"Ettevõtjad on esiteks ennast täis investeerinud ja nüüd on see magus aeg, mil eksporttoodanguga tulu teenitakse," rääkis Mõis, kelle hinnangul on Eesti mõistes suur jooksevkonto ülejääk eestlaste mõistlikkuse väljendus.

Pajula rõõmust ei hõiska. SEB peaökonomisti Hardo Pajula hinnangul on hea, et jooksevkonto ülejääkide korral meie välisvõlgnevus väheneb. Siiski möönis ta, et siiani on välisvõlgnevus vähenenud suuresti Brüsselist saadud abiraha arvel. Kuna jooksevkonto kuine statistika on üsna heitlik, siis pole septembrikuisest näitajast väga suuri järeldusi mõtet Pajula sõnul teha. Septembris avaldas jooksevkontole mõju tavatult väike kaubanduspuudujääk, mis maksebilansi statistika järgi oli isegi väikeses ülejäägis, ja nn ülekanded, mille taga on tõenäoliselt Euroopa Liidu toetused.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul on jooksevkonto suur ülejääk signaal ettevõtjatele, et säästude kogumise kõrval võiksid nad lähema 3-6 kuu perspektiivis taas ettevaatlikult investeerima hakata. "Vaadates majanduse üldpilti ja seda, kuidas pankades hoiused kasvavad, siis tasub otsida aktiivsemalt investeerimisvõimalusi," soovitas Rehe ettevõtjatele. Teisalt sunnib ebaselgus maailma majanduses olema investeerimisotsuste suhtes alalhoidlik, märkis ta.

Ka Rehe rõhutas, et jooksevkonto statistika võtab sisse hooajalisuse. "Kui tulemas on neljas ja esimene kvartal, mil Eesti peab sisse ostma suurtes kogustes kütteperioodiks kütust, siis see tegevus kindlasti mõjutab bilanssi," ütles ta.

Kui ajad paranevad, on konto taas miinuses. Kui viimaste aastate ekspordikasv lähitulevikus vaibub, siis peab Hardo Pajula sõnul jooksevkonto ülejääkide edasiseks tekitamiseks sisenõudlus kokku tõmbuma. "Sellel on üldjuhul tööhõivele suurem halvaloomuline kõrvalmõju kui eksporditööstuse enda hoo alanemisel," rääkis ta.

Andres Arrak on veendunud, et kui ajad muutuvad paremaks, läheb jooksevkonto taas miinusesse. Vahepeal peab meie ekspordisektor jalad alla saama, et lisaks odavatele kaupadele eksporditakse ka kallimaid. See aitab hoida tulevast miinust vaos, lisas ta.

Jüri Mõis usub, et jooksevkonto trend jääb samaks. Ta tõdes, et Eestis on avalik sektor ettevaatlikum kui erasektor, kuna avalikul sektoril pole üldse võlga. "Kuna ma Ansipi näost ei näe, et ta hakkab suuri välislaene võtma, siis ma olulisi muutusi ei näe selle trendi suhtes," lausus Mõis.