• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hakkepuidu nõudlus kasvatab Eestis puidu hinda

    "Biokütused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Euroopa Liidus on biomassi kasutamine energeetikas selge arengusuund ja järjest enam peab puidutööstus arvestama Euroopa energiatööstusega," rääkis Arukaevu seminaril "Mets, puit ja majandus".
    Leevendus võib tulla idast. Kui Venemaa liitub Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOga, alanevad eksporditollid, eelkõige puidutollid, märkis Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.
    Tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi meenutas, et puidu hinnad hakkasid tõusma kohe, kui räägiti, et Narva jaamad tahavad minna suures osas puiduküttele. "Venemaal on väga kvaliteetset puitu. Kui WTOga liitumine jõustub, siis on Eesti kindlasti huvitatud sealt puidu toomisest," lausus Veskimägi.
    Hakkepuidu helge tulevik. Rotterdamis käivitati novembri alguses Euroopa esimene biomassi börs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu. Lätil on õigus ehitada uus 400 MW võimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas 2011. aastast biomassi kasutamise toetamist elektri tootmisel ning Taani on langetanud otsuse ehitada ümber kõik oma sütt kasutavad elektrijaamad, et neid saab kasutada ka 100% biomassi abil. "On ilmne, et Läänemere piirkonnas kasvab nõudlus hakkepuidu järele märgatavalt," tõdes Arukaevu.
    Arukaevu sõnul on biomass muutumas elektritootmises standardseks kütuseks. Selleks et vähendada saastet ja säilitada tootmist, on Euroopas biokütustele osaliselt või täielikult üle läinud paljud fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad. Ka Eesti on Arukaevu sõnul sama valiku ees.
    "Biomassi kasutamist energeetikas me peatada ei suuda - see on Euroopas selge kliimapoliitiline otsus. Ka Eestis on biokütuste kasutamine loomulik valik, sest sisuliselt on põlevkivi osaline asendamine biokütustega kiireim ja odavaim viis vähendada Eesti tootmises põlevkivi osakaalu ja sellest tekkviat saastet, leidis Arukaevu.
    Vastuoluline Eesti. Arukaevu sõnul on praegu Eesti energiapoliitikas ilmselge vastuolu: Eesti on biomassi doonorriik, samas toodame endiselt üle 90% elektrist põlevkivist. Biomassi omavatest riikidest on Eesti riiklikus taastuvenergia arengukavas kirjas kõige väiksem biomassi kasutamise soov. "Me anname oma biomassi kui kõige odavama taastuvenergia allika teistele riikidele CO2 heitmete vähendamiseks. Ja kavandame seejärel oma taastuvenergia eesmärkide saavutamist kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil," tõi Arukaevu välja vastuolu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn börs jätkas nädalat tõusuga
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.