Arvestades, et prognoosi järgi kahaneb rahvastik Euroopas aastaks 2100 40%, peavad inimesed suutma teha poole tootlikumat tööd, mis on võimalik vaid läbi tehnoloogia valdamise, rääkis Tallinna tehnoloogiakolledži Techno TLNi juht Ott Pärna.

- Kõik töökohad muutuvad aina tehnoloogilisemaks, rõhutas Tallinna tehnoloogiakolledži Techno TLNi juht Ott Pärna.
- Foto: Jassu Hertsmann
Pärna hinnangul tuleb edaspidi kõigile noortele sõltumata elukutse valikust mingil kujul tehnoloogiat õpetada, sest tehnoloogiliste protsesside mõistmine annab igal alal konkurentsieelise.
“Kui sa lähed päris ellu, tahad päriselt tööd saada, sa tahad päriselt leiba lauale, tahad oma korteri üürida või osta, sul on päriselt vaja siin elus hakkama saada, siis see ei ole ainult naljaasi, et õpime kõik humanitaariat ja vaatame, et tööle ei saa, mis siis. Tegelikult peaks tõsisemalt mõtlema,” rääkis Pärna.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis argumenteeris Pärna, miks tuleks keskpärased gümnaasiumid sulgeda ja muuta uued riigigümnaasiumid tugeva suunitlusega tehnoloogiakoolideks. Seejuures tõi ta esile, kuidas paljud gümnaasiumilõpetajad ei õpi midagi edasi, kuid Eestist edukamates riikides omandab oluliselt rohkem noori rakendusliku keskhariduse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Laura Saks.
Koolijuht suruks noored tehnoloogiaõppesse: see pole naljaasi, et õpime kõik humanitaariat ja tööle ei saa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!