Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Keskpank hoiab tugiostud mõõdukad
Euroopa Keskpank ei ole veel ilmutanud ühtegi märki, et pank kavatseks võlakirjade mõõdukat tugiostupoliitikat muuta – läinud nädalal ulatusid tugiostud 8,6 miljardile eurole.
Ei ole märkigi, et pank oleks valmis „massiivselt“ tugioste tegema, et Itaalia või Hispaania võlakirjade tootlusi kriitilistest kõrgustest alla tuua. Nii hoiab keskpank survet euroala valitsustel, et need kriisile omal jõul lahenduse leiaks, kirjutas Wall Street Journal.
8,6 miljardit eurot on küll kolme nädala jooksul suurim tugiostudeks kulutatud summa, kuid kaugel sellest, mida paljude poliitikakujundajate arvates turgude rahustamiseks vaja läheks.
„Euroopa Keskpank peaks ostma võlakirju ja kehtestama mingi tootluste lae või võlakirjade miinimumhinna, et turud teaksid, et sellel tasemel on tehingu vastaspool olemas,“ ütles eile OECD peaökonomist Pier Carlo Padoan.
OECD eile avaldatud prognoosi järgi ootab euroala kerge majanduslangus. Euroopa võlakriis on samas praegu suurim maailmamajandust ohustav risk, mis lahenduseta jäädes riskib laastavate tagajärgedega.
Majanduslanguse kartust lisas ka Euroopa Keskpanga esmaspäeval avaldatud info, mis näitas oktoobris rahapakkumise vähenemist septembriga võrreldes ning uute hüpoteeklaenude väljastamise järsku vähenemist.
Tuleval nädalal arutab Euroopa Keskpank taas euroala intressimäärasid. Turud ootavad enim jälgitud baasintressi määra uut kärbet, praeguselt 1,25%-lt 1%-le, ning täiendavaid meetmeid pankade toetamiseks – eelkõige pikema tähtajaga likviidsuslaene.
Belgia ja Itaalia maksid eile turult laenu saamiseks kõrgeimat hinda euro käibelevõtust. Itaalia kümneaastase tähtajaga võlakirja tootlus oli jätkuvalt üle 7%, mida Itaalia endale kaua lubada ei või.
Euroopa Keskpanga pidevalt korratud seisukoht, et tugiostud saavad olla vaid ajutised ja piiratud mahus, pisendab analüütikute hinnangul nende positiivset mõju.
„Viis kuidas Euroopa keskpank võlakirjaturul tugioste teeb on halvim võimalik viis õige asja tegemiseks,“ ütles Berenberg Banki ökonomist Holger Schmieding. „Kui keskpank turule sekkub, tuleb seda teha jõuliselt, et turgudele muljet avaldada. Euroopa Keskpank on käitunud risti vastupidi.“
Eeskuju võiks võtta Šveitsi keskpangalt, mis väga jõuliste meetmetega Šveitsi frangi tugevnemise pidama sai.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.