Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta möönis reedel Tallinnas, et euroalal kavandatav tihedam eelarvekoostöö tähendab ka tihedamat maksupoliitika koordineerimist euroala liikmesriikide vahel, kuid mitte olukorda, kus konkreetse riigi maksupoliitikat hakkab kujundama Brüssel.
„Kui me oleme põhimõtteliselt nõustunud, et eelarvepoliitikat tuleb tihedamalt koordineerida… tuleb meil koordineerida ka eelarvepoliitika spetsiifilisi elemente ja maksud on üks elementidest,“ ütles Šemeta ajakirjanikega kohtudes. Volinik rõhutas, et oluline on teha vahet maksude harmoneerimisel ja maksupoliitika koordineerimisel.
Läinud nädalal, kui Euroopa Komisjon esitas oma majandusprogrammi 2012. aastaks, oli sellel esmakordselt juures ka maksupoliitikat puudutav osa. Kas see pole mitte hiiliv otsustamisõiguse kaaperdamine Brüsselisse valdkonnas, mis peaks olema liikmesriikide pädevuses?
Šemeta sõnul toob see dokument välja vaid valdkonnad, kus lähem koordineerimine võiks olla vajalik. „See ei tähenda, et konkreetse riigi konkreetset maksusüsteemi hakatakse kujundama Brüsselis,“ pareeris ta.
Komisjon pakub välja kolm tihedama koostöö valdkonda. Esmalt ühtlasema maksubaasi loomine, et riigiti oleks vähem erisusi, soodustusi ja maksemäärades tehtud erandeid. Teiseks ühine suund tööjõumaksude vähendamiseks, et soodustada Euroopas uute töökohtade teket, nihutades maksukoormat rohkem tarbimisele, varale ja keskkonnamaksudele. Kolmandaks koostöö maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks.
Samas tekib küsimus, et kui maksustamine liidetakse nn Euroopa semestriga, mille raames antakse kõigile euroala liikmesriikidele konkreetseid suuniseid oma eelarvepoliitika kujundamiseks, kas ei tähenda see siis ka ettekirjutusi maksupoliitikas koos võimalike sanktsioonidega?
„Euroopa semester on seotud soovitustega liikmesriikidele, mida konkreetses valdkonnas võiks parandada. Näeme seda kui nõuannet, mitte sekkumist riigi suveräänsusesse,“ ütles Šemeta. On terve rida valdkondi, kus praegu kehtivat süsteemi on voliniku sõnul võimalik parandada. Näiteks muuta efektiivsemaks käibemaksusüsteemi või energeetika maksustamist.
Sanktsioone Šemeta otsesõnu ei nimetanud, kuid nentis, et kui liikmesriigid on midagi omavahel kokku leppinud – ja eelarvekavad kooskõlastatakse – kuulub see ka täitmisele.
Tõhusamast maksukoostööst on praeguseks üheks konkreetsemaks ettepanekuks vormunud ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas.
See võimaldab mitmes liikmesriigis tegutseval ettevõttel esitada kogu oma tegevuse kohta ELis konsolideeritud maksudeklaratsiooni, mis säästab vajadusest süveneda eraldi iga riigi maksusüsteemi erisustesse. Selle kasutamine on vabatahtlik ning Šemeta sõnul ei sunni ühtne konsolideeritud maksubaas ka Eestit loobuma oma erandlikust maksuvabastusest reinvesteeritud kasumile. Tuleb vaid välja töötada tehnilised detailid, mis Eesti erisusega arvestaks.
Maksu määrasid ei sunni keegi ELis ühtlustama, ütles volinik. On isegi hea, kui teatud määral konkurents säilib. „Siis ei saa liikmesriigid kõiki probleeme lahendada maksumäärade tõstmisega,“ ütles Šemeta. Samas möönis ta, et maksumäärade alandamiseks paljudel riikidel praegu eelarves ruumi ei ole.
Šemeta sõnul on ta optimistlik, et lõpuks leiab toetamist ka finantsteenuste maksu idee, mille konkreetse ettepaneku komisjon alles oktoobris lauale pani.
Šemeta möönis, et osadele liikmesriikidele on taoline maks väga vastukarva, kuid arutlused on alles alguses. Eelkõige pärsiks taoline maks kiirtehinguid aktsiatega, mille taga on arvutiprogrammid. Igapäevaseid pangatoiminguid, laene ja makseid see maks ei puudutaks. Samuti ei maksustataks aktsiate ja võlakirjade esmast emissiooni. Maksust loodetud 57 miljardist eurost läheks kaks kolmandikku ELi eelarvesse ja üks kolmandik liikmesriikidele ning selle võrra saaks liikmesriikide panus väheneda.
Tuleval nädalal paneb komisjon lauale ettepanekud ka käibemaksu kohta, et eranditest ja erisustest kirjuks muutunud süsteemi lihtsustada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!