• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi näitab, miks on korras rahandus vajalik

    Võrreldes Saksamaa võlakirjadega on Rootsi nautimas kõigi aegade madalamaid laenamiskulusid. Investorid premeerivad Skandinaavia suurimat majandust võlakoorma alandamise ja pankadele karmi distsipliini kehtestamise eest.

    Muljetavaldav rahanduspoliitika. Kaks aastakümmet pärast viimase panganduskriisi lahendamist on Rootsis tekkinud maailma kõige tulusam võlakirjaturg. Korduvalt eurotsoonist väljajäämise kasuks otsustanud rootslased on kehtestanud karmimad reeglid oma pankadele ja maksnud ära riigi võlgu.
    Rootsi valitsus teenis 2008. aastal pankadele antud finantsabiga kasumit, riigi eelarve on sel aastal ülejäägis, riigi võlakoorem sisemajanduse koguproduktist on kaks korda väiksem kui eurotsooni keskmine ja riik maksab kõige vähem raha kümneaastase laenu eest kui ükskõik milline teine Euroopa Liidu riik. Ainuüksi kolmandas kvartalis oli Rootsi kaubanduskonto 76,1 miljardi krooniga plussis.
    Investorid on juba valmis laenama Rootsile 10 ja 30 aastaks raha odavamalt kui Saksamaale. Põhjamaa riik saab umbes 0,4 protsendipunkti odavamalt laenata kui sakslased.
    Kergitame ka enda nina. Sel aastal on 10aastased ja vanema aegumistähtajaga Rootsi võlakirjad tootnud investoritele 28%, võttes arvesse reinvesteeritud intresse ja jättes arvestamata valuutakõikumised. Tegu on Bloombergi jälgitavatest riikide võlakirjaturgudest parima näitajaga.
    “Põhimõtteliselt kõik põgenevad eurotsoonist, aga mitte Euroopast,” ütles Nykrediti pangandusharu juht Georg Andersen Bloombergile. “Põhjala paistab silma kindla investeerimiskohana,” lisas ta.
    Siinkohal ei jää muud üle, kui tunnustada ka meie praeguse ja endise valitsuse tegutsemist, mille tõttu oleme praegu Euroopas esirinnas. Kui meil on kombeks ennast peaaegu igas asjas võrrelda Põhjamaadega, siis lõpuks saame väita, et me oleme sama head või kohati isegi paremad. Ja ehk see aitab kaasa meie (pette)kujutelmale, et Eesti siiski on üks Põhjala riik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.