Rootsi näitab, miks on korras rahandus vajalik

Võrreldes Saksamaa võlakirjadega on Rootsi nautimas kõigi aegade madalamaid laenamiskulusid. Investorid premeerivad Skandinaavia suurimat majandust võlakoorma alandamise ja pankadele karmi distsipliini kehtestamise eest.

Muljetavaldav rahanduspoliitika. Kaks aastakümmet pärast viimase panganduskriisi lahendamist on Rootsis tekkinud maailma kõige tulusam võlakirjaturg. Korduvalt eurotsoonist väljajäämise kasuks otsustanud rootslased on kehtestanud karmimad reeglid oma pankadele ja maksnud ära riigi võlgu.

Rootsi valitsus teenis 2008. aastal pankadele antud finantsabiga kasumit, riigi eelarve on sel aastal ülejäägis, riigi võlakoorem sisemajanduse koguproduktist on kaks korda väiksem kui eurotsooni keskmine ja riik maksab kõige vähem raha kümneaastase laenu eest kui ükskõik milline teine Euroopa Liidu riik. Ainuüksi kolmandas kvartalis oli Rootsi kaubanduskonto 76,1 miljardi krooniga plussis.

Investorid on juba valmis laenama Rootsile 10 ja 30 aastaks raha odavamalt kui Saksamaale. Põhjamaa riik saab umbes 0,4 protsendipunkti odavamalt laenata kui sakslased.

Kergitame ka enda nina. Sel aastal on 10aastased ja vanema aegumistähtajaga Rootsi võlakirjad tootnud investoritele 28%, võttes arvesse reinvesteeritud intresse ja jättes arvestamata valuutakõikumised. Tegu on Bloombergi jälgitavatest riikide võlakirjaturgudest parima näitajaga.

“Põhimõtteliselt kõik põgenevad eurotsoonist, aga mitte Euroopast,” ütles Nykrediti pangandusharu juht Georg Andersen Bloombergile. “Põhjala paistab silma kindla investeerimiskohana,” lisas ta.

Siinkohal ei jää muud üle, kui tunnustada ka meie praeguse ja endise valitsuse tegutsemist, mille tõttu oleme praegu Euroopas esirinnas. Kui meil on kombeks ennast peaaegu igas asjas võrrelda Põhjamaadega, siis lõpuks saame väita, et me oleme sama head või kohati isegi paremad. Ja ehk see aitab kaasa meie (pette)kujutelmale, et Eesti siiski on üks Põhjala riik.