Euroküsimus ajas britid tülli
Suurbritannia peaminister David Cameron sattus ELi aluslepete reformist keeldumise tõttu kodumaal tugeva surve alla.
Cameroni koalitsioonipartner ja asepeaminister Nick Clegg väljendas kartust, et Suurbritannia surutakse Euroopas kõrvale ja riik satub isolatsiooni, mis pole hea tööturule ega ka majanduskasvule.
Ka Šotimaa valitsusjuht Alex Salmond ütles, et Cameron tegi suure vea, rikkudes Suurbritannia suhted Euroopa Liiduga. Sama ütles Walesi liider Carwyn Jones.
Ajalehe Times korraldatud küsitlus näitab aga, et Briti valijad on Cameroni otsusega rahul. 57 protsenti küsitletutest ütles, et Cameroni otsus oli õige, ning ainult 14 protsenti arvas, et Cameron käitus valesti. Pidu on ka konservatiivsete tooride seas, kus euroskeptikud sooviksid nüüd Euroopa Liidust täielikult välja astuda.
Cameron keeldus läinud reedel Euroopa Liidu tippkohtumisel ainsa valitsusjuhina eelarvereegleid karmistavast riikidevahelisest leppest, kuna Suurbritanniale ei võimaldatud erandeid finantsinstitutsioonide kontrollimisel.
Eile pärastlõunal kaitses Cameron oma seisukohti parlamendi ees.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ei kaota lootust, et Suurbritannia võiks veel kõigest hoolimata liituda ELi aluslepete reformiga.
“Ma loodan, et britid tulevad lahtisest uksest sisse,” vahendas Reuters pühapäeval Schäuble kommentaari telekanalile ARD .
Kui ELi lepingute muutused tulevad sellised, et neid on igal hetkel võimalik integreerida Euroopa aluslepetega, peaks Suurbritannia valmis olema nendega kaasa minema. Saksamaa sooviks, et Suurbritannia jääks Euroopa Liidus aktiivselt tegevaks. Kuigi britid keeldusid viimasel Ülemkogul muutma ELi aluslepinguid, ei ole Euroopa Schäuble sõnul lõhenenud.
Viimasel Ülemkogul vastuvõetud otsused tuleb Schäuble sõnul kiiremas korras ellu viia, et taastada finantsturgude usaldus. Fiskaalunioon ei veena finantsturgusid Schäuble sõnul küll mitte just üleöö, kuid siiski suhteliselt kiiresti.
Taust
Läinud reedel leppisid ELi liikmesriigid tippkohtumisel kokku sõlmida märtsikuuks Lissaboni leppe kõrvale uus pakt, mis näeb ette karmimad eelarvereeglid ja tihedama majanduspoliitilise koostöö. Paktiga plaanivad lisaks 17 euroala riigile liituda 9 euroalasse mittekuuluvat liikmesriiki, v.a Suurbritannia.