„Pärast paanika puhkemist saab jagada rahustavaid sõnumeid, nagu Swedbank on teinud ja saab leida endale niiöelda koostööpartnereid, kes siis seda sama sõnumit kordavad,“ rääkis Mets.

Antud olukorras pole tema sõnul inimeste jaoks Swedbank enam ise kõige autoriteetsem infoallikas, vaid sama sõnumit peaksid kordama ka asjaga seotud riigiorganid.

Tänapäeva sotsiaalmeedia võidukäigu ajal ei saa Metsa sõnul valeinfo levikule muud moodi vastu kui pidevalt sotsiaalmeediat jälgides ja debattidesse nii kiiresti kui võimalik sekkudes. „Niimoodi ka tehakse, aga keegi ei jõua alati ja kogu aeg kõike jälgida, kuna niisugused jamad saavadki tavaliselt alguse kas reede õhtul kell 23:20 või pühapäeval 9:48,“ lausus Mets.

Mets lisas, et need, kellel on raha, võimalusi ja teadmisi, on sättinud oma Facebooki ja Twitteri kontodele pideva monitooringu. Ettevõtte inimesed asuvad seal kohe usinasti kas eraisikute või organisatsiooni nime alt vastu kirjutama. „See on see kanal, kus kommentaarid võivad olukorda paremaks teha. Ega see, et pool päeva hiljem levitatakse pressiteateid, ei aita eriti seda paanikat vaigistada,“ arvas Mets.

Lätis puhkes eile hilisõhtul inimeste seas paanika, kui sotsiaalmeedia kaudu hakkas levima info Swedbanki võimaliku sulgemise kohta. Äripäev küsis täna ekspertidelt, kuidas niisugust paanikat maha rahustada.